„Me oleme siin sõbralikud,“ ütles Reformierakonna esindaja Mart Võrklaev tulevase koalitsiooni sünnivalude kohta. Kui eelmine nädal läks ideede tutvustamisele, siis nüüd peame hakkame neid otsuseid vaikselt tegema. Kui ei jõua ka enne jaanipäeva, pole sellestki midagi katki. „Minu hinnangul on koostöötahe olemas,“ lisas ta. Sots Lauri Läänemets tunnistas erimeelsusi, ent avaldas lootust, et need saavad ületatud. Kui poleks tunnet, et kokkulepped on võimalikud, siis me siin aega ei raiskaks, ütles ka Priit Sibul Isamaast.
Tulevaste koalitsioonipartnerite osas on üksmeel leitud alushariduse eestikeelseks muutmise osas ning seadusesse on plaanitud ka lisada konkreetsed daatumid. Samas on erimeelsused üldhariduse eestikeelseks muutmise puhul. Isamaa ja Reformierakond oleksid nõus sel teemal kiiremini edasi liikuma, kuid sotsid näevad selles teatavat probleemi. Delfi küsis täiendavat kommentaari sotside esimehelt Lauri Läänemetsalt.
Läänemetsa sõnul ei ole küsimus selles, et kas muuta üldhariduskoolid eestikeelseks, vaid küsimus on selles, et kuidas seda tehakse. „Küsimus on, kuidas muudame põhihariduse eestikeelseks. Eestikeelset kooli ei tohi kuivaks tõmmata,“ sõnas Läänemets. Tema sõnul on vajalik, et kõikjal tõuseks õpetaja palk kahekordseks eesti keskmisest palgast, seda nii eestikeelsetes kui venekeelsetes koolides.
„See tähendab seda, et õpetaja palk peab tõusma. Kõvasti peab tõusma. Niimoodi, et õpetajaid tuleb juurde, tuleb eestikeelsetesse koolidesse juurde. Muidu juhtub see, et paneme mingi suure raha vene koolidele juurde, seal eesti kooli õpetaja palgast saab vene koolis õpetaja kaks korda rohkem palka. Ja see on diskrimineerimine. Me tahaks, et õpetaja palk oleks ühtlasem,“ ütles Läänemets. Tema sõnul on sotside jaoks oluline, et Sillamäele või Narvasse mineval õpetajal oleks kahekordne palk, vastasel juhul ei lähe keegi nendesse piirkondadesse õpetajaks.
Teine probleem on Läänemetsa sõnul teatud regioonides elamispindadega. “Teine asi, mida HTM (Haridus- ja teadusministeerium toim.) ütleb - nende praktika on see - et kui õpetaja läheb sinna, siis elamiskohaga on probleem. Neil on elamiskohti, aga selles kvaliteedis, kus ta täna Tallinnas elab, ta ei saa seda näiteks Narvas või Sillamäel. See tähendab, et riik peab sinna investeeringu tegema,“ vastas Läänemets. Läänemetsa sõnul on olulisim, et eestikeelsed koolid ei kannataks seetõttu, et venekeelsete koolidega tegeldakse.
Küsimuse peale, et kas on räägitud partnerite vahel ka sellest, et kas plaanitakse rahastada enam õpetajaks õppimist, vastas Läänemets, et on räägitud. Samas ei andnud ta vastust planeeritavate numbrite osas, viidates, et Reformierakonna poolne formaat on numbritest avalikult mitte rääkida. Tema sõnul on oluline väljendada tahet rahas ja otsustes.
