Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) pressiteates seisab, et menetlus sai alguse Punamäe kaebusest, ent see ei vasta tõele. Ajakirjanik on selle väite ümber lükanud. „Väidetakse, justkui oleks politsei minu algatusel alustanud Varro Vooglaiu suhtes väärteomenetlust. See on totaalne jama, mina ei pöördunud politsei poole,“ kirjutas ta sotsiaalmeedias.

Ida-Harju jaoskonna juhtivuurija Riina Printsmanni sõnul tuli politseile info juhtunu kohta ja kogutud tõendite pinnalt alustati väärteomenetlus. „Avaliku koosoleku korraldajal on kohustus tagada rahumeelselt koosoleku pidamine,“ ütles Printsmann.

Ajakirjanik: soovin, et Vooglaid austaks ajakirjandusvabadust

Sander Punamäe

Austan Vooglaiu õigust korraldada meeleavaldusi, võtta sõna talle olulistel teemadel, kuid soovin, et samaväärselt austataks ka ajakirjandusvabadust – et ajakirjanikud saaksid kajastada Eestis toimuvat, julgedes küsida ka neid küsimusi, mis võib-olla kõigile ei meeldi. Nii, et tema vastu rahvast üles ei ässitataks.

SAPTK pressiteade

Väärteomenetluse algatas PPA vanemväärteomenetleja Kristel Proos, tuginedes karistusseadustiku paragrahv 2641 lõikele 1, mille kohaselt võib avaliku koosoleku pidamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest karistada füüsilist isikut rahatrahviga kuni 200 trahviühikut (st 800 eurot).

Juhtivuurija Riina Printsmanni poolt allkirjastatud PPA otsuse kohaselt rikkus Vooglaid nimetatud normi, nõudes 17. veebruaril 2022 Toompeal Stenbocki maja ees toimunud piketil Postimehe töötaja Punamäe lahkumist, kuna nimetatud isik oli varasemalt kajastanud koroonapiirangute vastaseid meeleavaldusi raskelt kallutatult ning käitus ka kõnealusel piketil provotseerivalt ja segas koosolekul osalejaid.

„Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et väärteomenetluse käigus kogutud tõenditega on tuvastatud, et Varro Vooglaid on toime pannud temale väärteoprotokollis inkrimineeritud rikkumise, olles avaliku koosoleku korraldaja ja korrapidaja, ei taganud koosoleku läbiviimist rahumeelselt,“ seisab PPA otsuses.

Vastavalt PPA hinnangule seadis Vooglaid Punamäe ohtu, andes talle korralduse koosolekult lahkuda. Seega ei täitnud Vooglaid PPA seisukoha kohaselt koosoleku korraldajana korrakaitseseaduse paragrahvist 64 lõige 3 punkt 1 tulenevat kohustust tagada koosoleku rahumeelne pidamine ja koosolekust osavõtjate ohutus.

„Menetlusalune isik ei sekkunud ega kutsunud kordagi korrale neid meeleavaldusel viibinud osalejaid, kes vaenuliku käitumisega ründasid ja piirasid sisse ajakirjaniku, selle asemel kordas ta koos osalejatega, et kao ära, kao minema siit, lahku, häbi. Sellest tulenevalt seadis menetlusalune isik oma käitumisega ohtu ajakirjanik Sander Punamäe turvalisuse avalikul koosolekul,“ selgitab PPA oma otsuses.

Vooglaiu sõnul on PPA otsus kahetsusväärselt kallutatud ja ignoreerib täielikult õigusliku hinnangu andmise seisukohast kõige olulisemaid asjaolusid – nii seda, et Punamäele antud korraldus piketilt lahkuda lähtus just nimelt eesmärgist täita koosoleku korraldaja kohustust tagada koosoleku rahumeelne läbiviimine ja selle turvalisus, kui ka seda, et mitte ükski fakt ei kinnita järeldust, nagu ei oleks koosolek toimunud rahumeelselt või nagu tekkinuks koosolekul Punamäe suhtes reaalne oht.

„Juba vastulauses väärteoprotokollile selgitasime rõhutatult, et kellegi subjektiivne ohutunne ei saa olla väärteo kvalifitseerimise aluseks ning et oluline on see, kas faktilisi asjaolusid silmas pidades tekkis isiku suhtes reaalne oht või mitte. PPA pole aga toonud esile ainsatki fakti, millele toetudes saaks väita, et Punamäele antud korraldus piketilt lahkuda tekitas tema suhtes mingigi reaalse ohu – eriti pidades silmas, et tema kõrval seisid mitu olukorda hallanud politseinikku, kellega olime pikettide läbiviimisel teinud pidevalt konstruktiivset koostööd,“ ütles SAPTK juhataja.

Ühtlasi on Vooglaiu sõnul ohtlik, et Eestis võtavad üha enam maad mustrid, mis ei ole õigusriigile omased. „Kui valitsuse alluvuses tegutsevad jõustruktuurid hakkavad otsitud põhjendustele tuginedes rakendama sanktsioone inimeste suhtes, kes korraldavad kodanike põhiseaduslikel õigustel tallava valitsuse poliitika vastu protesti avaldamiseks meeleavaldusi, siis näeme niisuguste mustrite süvenemist, mida tavaliselt kritiseeritakse Venemaast rääkides,“ osutas ta.

Vooglaid kinnitab, et kavatseb PPA otsuse Harju maakohtus vaidlustada. Selleks on tal aega 15 päeva.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid