Macron kaotas Prantsusmaa parlamendivalimistel enamuse. Jõudu näitasid vasakpoolsed ja paremäärmuslased

Vähem kui kaks kuud pärast uuesti presidendiks valimist kaotas Emmanuel Macron kontrolli Prantsusmaa parlamendi ehk rahvusassamblee üle. Tugevalt esinesid vasakpoolsed ja paremäärmuslased.

Macroni alles hiljuti ametisse nimetatud peaminister Élisabeth Borne nimetas olukorda pretsedendituks, vahendab BBC News.

„See olukord kujutab endast meie riigi jaoks riski, võttes arvesse riske, millega me oleme vastamisi riigisiseselt ja rahvusvaheliselt,“ ütles Borne. „Me teeme homsest tööd töötava enamuse moodustamiseks.“

Majandusminister Bruno Le Maire ütles, et Prantsusmaa ei ole valitsematu, aga valitsuse moodustamine nõuab palju kujutlusvõimet.

Vasakäärmuslaste juht Jean-Luc Mélenchon nautis edu. Tal õnnestus kokku tuua peavoolu vasakerakonnad ning kommunistid ja rohelised ning moodustada valimisliit NUPES (Nouvelle Union populaire écologique et sociale – Uus Ökoloogiline ja Sotsiaalne Rahvaliit), mis sai rahvusassamblee 577 kohast 131.

Mélenchon ütles toetajatele, et presidendipartei vastu toimus totaalne mäss ja kõik võimalused on nüüd nende kätes.

Marine Le Pen ja tema paremäärmuslik Rahvuskogu (Rassemblement National) juubeldasid samuti pärast 89 koha võitmist senise kaheksa asemel. Le Pen ütles, et rahvas on kõnelenud, Macroni seiklus on läbi ja ta on määratud valitsema vähemusvalitsusega.

Kui peaminister Borne vaatas töötava enamuse moodustamiseks parempoolsete Vabariiklaste poole, kes said kood Demokraatide ja Sõltumatute Liiduga (UDI) 64 kohta, siis nende sõnum ei olnud esialgu eriti julgustav. Vabariiklaste esimees Christian Jacob ütles, et tulemus oli presidendi jaoks läbikukkumine ja viimane maksab nüüd äärmuste küünilise relvaks muutmise eest.

Konstitutsioonilise õiguse professor Dominique Rousseau ütles, et Macron ei ole enam Jupiter, mis oli varem tema hüüdnimi väidetava võimuiha pärast.

„Macroni jaoks saavad need viis aastat olema täis läbirääkimisi ja kompromisse parlamendis,“ ütles Rousseau.

Üle poole valijatest oma häält ei andnud. Valimisaktiivsus oli vaid 46,23%.

Parlamendikoha kaotanud ministrite hulgas oli tervishoiuminister Brigitte Bourguignon, kes kaotas paremäärmuslasest oponendile vaid 56 häälega. Kaotas ka rohelise ülemineku minister Amélie de Montchalin. Euroopa ministril Clément Beaune’il õnnestus siiski koht säilitada, kuigi esimeses voorus ta kaotas.

Üks Macroni lähimaid liitlasi, rahvusassamblee president Richard Ferrand saavutas võidu NUPES-i rivaali Mélanie Thomini üle. Kariibi meres asuval Guadeloupe’i saarel kaotas aga koha parlamendis riigisekretär Justine Benin.

Mélenchon ütles oma kõnes toetajatele, et valimistulemus näitab „makroonia“ (prantsuse keeles „macronie“) moraalset läbikukkumist. Mélenchon süüdistas Macroni erakonda paremäärmuslaste edule kaasaaitamises, sest see ei andnud oma valijatele soovitusi toetada vasakpoolseid kohtades, kus vasakpoolsed kandideerisid Le Peni partei vastu.

Mélenchon tunnistas küll vaikimisi, et tema saamine peaministriks on ebatõenäoline, aga lubas olla võitluse eesotsas kuni viimse hingetõmbeni, kui kaaslased seda soovivad.

Samas Mélenchon ise ei kandideerinud ja seega rahvusassamblee liikmeks ei saa.

Kohtade jaotus rahvusassamblee uues koosseisus:

Macroni valimisliit Üheskoos (Ensemble) – 245

Vasakpoolne valimisliit NUPES – 131

Rahvuskogu (Rassemblement National) – 89

Vabariiklased (Les Républicains) ja UDI – 64

Muud vasakerakonnad – 22

Muud - 26