64-aastane Scholz on pärast Venemaa invasiooni algust 24. veebruaril pidanud Putiniga mitu telefonivestlust. Tema kontaktid on pälvinud teatavat kriitikat – sealhulgas Poola presidendilt Andrzej Dudalt, kes võrdles seda Adolf Hitlerile helistamisega.

„Hädavajalik on Putiniga rääkida ja ma jätkan seda, nagu ka Prantsusmaa president,“ ütles Scholz reedel uudisteagentuurile DPA. Vaid päev varem külastas liidukantsler koos Emmanuel Macroni ja Itaalia peaministri Mario Draghiga Ukrainat, kus kohtuti president Volodõmõr Zelenskõiga.

„Vaja on mõnda riiki ja vaja on juhte, kes temaga (Putiniga -toim) räägiksid – ja on oluline, et sõnumid oleksid selged,“ ütles Scholz.

„Kui ma räägin Putiniga, ütlen ma talle näiteks samu asju, mida ma ütlesin teile,“ lisas ta ja tõi näite: „Ma palun teil mõista, et dikteeritud rahu ei tule ja kui te tõesti usute, et röövite mõne maalapi ja siis loodate, et ajad muutuvad ja kõik saab taas normaalseks, on see viga.“

Ta ütles, et tema sõnum Putinile on, et „te peate oma väed välja viima ja leidma Ukrainaga kokkuleppe, mis on Ukraina rahva jaoks vastuvõetav ja õige“.

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba hoiatas samal ajal ajakirja Foreign Policy veergudel algatuste eest, mille eesmärgiks on kutsuda Kiievit üles sõlmima diplomaatilist kompromissi Moskvaga. Tema sõnul ollakse selliste juttudega „eksiteel“.

„Alates hetkest, mil Vene väed ületasid Ukraina piiri, on mõned lääne kommentaatorid kutsunud Kiievit üles kompromissile Moskvaga. Oleme selliste ettepanekutega harjunud ja kuulsime neid aastatel 2014–2022 korduvalt,“ kirjutas Kuleba.

Tema sõnul tõrjub Venemaa kõik sisukad läbirääkimised, kuna eeldab, et lääne toetus Ukrainale hakkab aja jooksul kahanema. Sellega seoses kutsus Kuleba USA-d ja Euroopa riike üles jätkama sõjalise abi andmist Ukrainale, mis tema sõnul vajab rohkem relvi, et „mõõnu ümber pöörata“.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid