Etioopia pealinna Addis Abebast külastanud Beasley ütles, et maailm seisab silmitsi „hirmutava“ puudusega, mis võib destabiliseerida ennekõike Ukraina ja Venemaa teraviljaekspordist sõltuvaid riike, vahendab The Guardian.

Toiduhindade kallinemine viib mitmel pool protestide, rahustuste ja vägivallani, hoiatas ta.

„Juba enne Ukraina kriisi seisime COVIDi ja kütusehindade tõusu tõttu silmitsi enneolematu ülemaailmse toidukriisiga,“ ütles Beasley. „Siis arvasime, et see ei saa hullemaks minna, kuid see sõda on olnud laastav.“

Ukraina kasvatab igal aastal piisavalt saaki, et toita 400 miljonit inimest. Riik toodab 42% maailmas tarbitavast päevalilleõlist, 16% maisist ja 9% nisust.

WFP hangib samuti 40% toiduabiks mõeldud nisust Ukrainast. Tarneraskuste tõttu tõusid agentuuri tegevuskulud 70 miljoni dollari võrra kuus, mistõttu see oli sunnitud mitmes riigis toiduabikoguseid poole võrra vähendama.

Ukraina põllumajandusministeeriumi teatel on Venemaa Musta mere sadamate blokaadi tõttu riigis lõksus rohkem kui 20 miljonit tonni teravilja, mis mõeldud ekspordiks.

Euroopa liidrid, sealhulgas Prantsusmaa president Emmanuel Macron, on kutsunud Venemaad üles leevendama Ukraina peamise sadama Odessa blokaadi, võimaldamaks teravili välja viia.

„See on väga-väga hirmutav aeg,“ ütles Beasley. „Kui me kohe ei reageeri, seisame silmitsi maapealse põrguga. Minu arvates parim, mida praegu teha saame, on lõpetada see neetud sõda ning avada [Odessa] sadam.“

Ta meenutas, et 2007.–2009. aasta majanduskrahhi ajal puhkesid massirahutused 48 riigis üle maailma.

„Majandustegurid, mida näeme praegu, on palju hullemad kui need, mida nägime 15 aastat tagasi,“ ütles Beasley. „Kui kriisiga ei tegeleta, toob see kaasa näljahäda, riikide destabiliseerumise ja massilise rände“.

„Me näeme juba rahutusi Sri Lankal ning proteste Tuneesias, Pakistanis ja Peruus ning olukorra destabiliseerumist sellistes kohtades nagu Burkina Faso, Mali ja Tšaad,“ ütles Beasley. „See on üksnes märk tulevastest aegadest.“

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid