Eelnõu algatajateks on Michali (Reformierakond) kõrval ka Urmas Reinsalu (Isamaa), Argo Luude (EKRE) ja Marek Reinaas (Eesti 200). Eelnõuga antakse Tallinna linnavalitsusele ülesanne kaardistada koostöös muinsuskaitseameti ning Eesti mälu instituudiga erinevad punamonumendid 20. augustiks.

Vastuolulisi punkte on tänasel istungil mitmeid:

15. Ülesande andmine Tallinna linnavalitsusele Venemaa agressiooni õigustamise lõpetamiseks

16. Ülesande andmine Tallinna linnavalitsusele kaardistada ja teisaldada punamonumendid

21. Arupärimisele vastamine „Tallinna koolijuhi edusammudest riigikeele omandamisel“

25. Arupärimisele vastamine „Kirkorovi kontserdist“

26. Arupärimisele vastamine „Linna väljaantava Stolitsa peatoimetaja lahtilaskmisest Vene agressiooni Ukrainas õigustamise eest“

27. Arupärimisele vastamine „Tallinna koolijuhtide riigikeele oskusest ja ühisest inforuumist“

31. Arupärimisele vastamine „Tallinna koolide käitumisest seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas“

„Nii palju küsimusi ja ettepanekuid ei teki tühja koha pealt,“ ütles Isamaa erakonna esindaja Karl Sander Kase.

„Need küsimused tekivad sellest, kui linnajuhid räägivad punaarmeest kui vabastajatest. Kui linnajuhid pigistavad aastaid silmi kinni keelepoliitika ja eestikeelse hariduse osas. Kui linnajuhid palkavad ja hoiavad palgal inimesi, kelle meelest on Venemaa sõjakuriteod ja käitumine õigustatud. Kui linnavalitsus ei soovi tunnustada Ukraina presidenti, aga jagab teenetemärke koolijuhtidele, kes korraldavad klassipildistamisi Nõukogude sümboolika ees.“

Tõenäoliselt tuliseimat arutelu on oodata punamonumentide teemal. Punamonumendid linnaruumis meenutavad valusalt okupatsiooni ja on Ukraina sõja sündmuste tuules aina ebasündsamad. Tallinna opositsioon on asunud tegutsema. „Meie kõigi ühine linnaruum ei saa olla koduks sümbolitele, mis enamiku jaoks tähendavad vägivaldset okupatsiooni ja sellega kaasnenud jõhkraid kannatusi ning mida meie suhtes vaenulikud riigid relvana kasutavad. Tallinna linnavolikogu, olles hukka mõistnud Nõukogude okupatsioonirežiimi kuriteod, peaks selles küsimuses samuti selge initsiatiivi haarama ja hoolitsema selle eest, et avalikes kohtades silma riivavad punamonumendid saaksid sobivamatesse asukohtadesse teisaldatud,“ seisab nende eelnõu seletuskirjas.

Kristen Michal: punamonumendid tuleks teisaldada

Üks eelnõu algatajatest Kristen Michal ütles Delfile, et eelnõu eesmärgiks on 20. augustiks märgistada kõik punamonumendid. „Eelnõu mõte on teha ülevaade ja revisjon 20. augustiks. Ja algatajate soov on teha ülevaade monumentidest, mis ei ole eelkõige matmispaikadel, kuid mis siiski võivad olla matmispaikadel. Need, mis ei ole matmispaikadel ja ei ole muinsuskaitse all, nagu üks Nõmmel olnud monument, nendele tuleb leida asukoht muuseumis või lihtsalt teisaldada,“ ütles Michal.

Ta sõnas, et need monumendid, mis on matmispaikadel, tuleb vastavalt sõjahaudade kaitse seadusele koostöös kaitseministeeriumi ja sõjahaudade komisjoniga võtta kaitse alla. Tema sõnul on selle heaks näiteks Maarjamäe monument, mis on loodud saksa sõjaväekalmistule, kuid kuhu on ehitatud sisuliselt „nõukogude vägede tähised, mis tapsid neid samu inimesi, kes seal kalmistul lamavad“. Tema sõnul võiks võtta Maarjamäel asuva kalmistu seadusega kaitse alla, ning tegeleda antud monumendiga vastavalt sõjahaudade seadusele.

Michali sõnul on olulisim, et 20. augustiks, sümboolselt taasiseseisvumispäevaks, oleks revisjon punamonumentide osas volikogule esitatud. „Öelda, et olgu, meil on sellised plaadid, sellised märgid, sellised kipspead, ja otsustada, et millises tempos hakata neile uut asukohta otsima,“ lausus Michal. Tema sõnul on olulisim, et linnavõimul oleks teada, kui palju punamonumente linnas üldse on, ning kus need asuvad.

„Üks debateeritav näide, mis on väiksem kui Maarjamäe monument, on sama küsimus Nõmme linnavalitsuse hoone, kus avaliku võimu hoonel on endiselt eksponeeritud nõukogudeaegne sirp ja vasar ning viisnurk,“ lausus Michal. Ta lausus, et sellised juhtumid nagu Nõmme linnaosa valitsus on debateeritavamad. Sellised hooned vajavad eraldi arutelu selle osas, kas nõukogudeaegsel hoonel peaks ikkagi selline sümboolika olema.

Michali sõnul on oluline alustada suurematest monumentidest, mis ei ole matmiskohad, kuid mis linnaruumis taastoodavad „nõukogude liidu hiilguse oreooli“. Michal soovib koos teiste algatajatega luua eelnõuga linnale korralik ülevaade monumentidest ning seejärel hakata debateerima, et mis ning kuhu läheks.