ERISAADE | Tartu Pride`i korraldaja: LGBT+ inimesi kiusatakse endiselt, on ka palju füüsilisi rünnakuid

Juba homme toimub Tartus Pride, mis ühtlasi nii meeleavaldus kui kogukonnaüritus. Erisaates räägib üks peakorraldajatest Anette Mäletjärv, mis on LGBT+ inimeste jaoks hetkel murekohad ühiskonnas.

„LGBT+ inimesed on Eestis alati olemas olnud. Kuigi viimased 30 aastat on meie ja Eesti elus palju muutnud, on meil ikka veel üks oluline küsimus: kaua võib?!“ seisab ürituse tutvustuses.

Mäletjärv rõhub ka saates küsimusele „kaua võib?“. Ta räägib pikemalt, mis homme lisaks rongkäigule kavas ja mis abinõud on võetud kasutusele, et ennetada võimalikke provokatsioone ja rünnakuid Pride`il osalejate vastu.

Mis aga on murekohad? Peamisteks märksõnadeks on jätkuvat kooseluseadus, mille rakendusakte pole vastu võetud. Samuti transsooliste inimeste õigused. „Määrus, millega nende soo tunnustamine käib, on aastast 1999,“ räägib Mäletjärv, et see on ajast ja arust ning piirab vabadusi oma otsused ise langetada.

Mäletjärv toob ka välja, et näiteks eelmisel aastal oli rohkelt vihakuritegusid. „Oli palju selliseid füüsilisi rünnakuid, kus inimestele mindi kallale,“ nentis ta. Need juhtumid jõuavad tema sõnutsi otsaga ka politseisse, aga takerduvad tihti seaduselünga tõttu.

Mis aga on Eesti LGBT Ühingu roll selles, et olukorda muuta? Kuidas suhtuvad neisse küsimustesse poliitikud?

Kõigest pikemalt juba erisaates.