Hilisõhtusel hääletusel usaldas Johnsonit 211 ja umbusaldas 148 parlamendisaadikut.

Vastavalt partei kodukorrale osutub erakonna esimees tagandatuks juhul, kui tema vastu hääletab pool parlamendifraktsioonist. Kuna konservatiividel on praegu parlamendis 359 saadikut, eeldas Johnsoni taandamine seega 180 saadiku umbusaldust.

Umbusaldushääletuse nurjumine tähendab konservatiivse partei sisereeglite järgi, et järgmist sarnast hääletust ei saa ellu kutsuda enne ühe aasta möödumist. Nii läks viimati Johnsoni eelkäija Theresa May umbusaldamise katsega, kes aga astus pool aastat hiljem ise ametist tagasi. Ametist lahkus 1990. aastal pärast umbusaldusavalduse võitmist ka Margaret Thatcher, kes tegi oma otsuse vaid kaheksa päeva pärast hääletust.

Enne hääletust andis oma usalduse kaotamisest teada rida mõjukaid parteiliikmeid. Nende seas oli näiteks endine välisminister ja tervishoiuminister Jeremy Hunt, kes kaotas Johnsonile 2019. aasta juhivalimiste lõppvoorus. Oma avalduses soovitas Hunt jälgida konservatiivide toetusnäitajat, mis on alates möödunud aasta lõppu ja Johnsoni peoskandaali ilmsikstulekut languses. „Igaüks, kes usub, et meie riik on konservatiivide juhituna tugevam, õiglasem ja jõukam, peaks mõtlema tagajärgedele: kui me muutust ei toeta, anname riigi üle neile, kes meie väärtusi ei jaga,” teatas Hunt. „Täna otsustame, kas toetame muutust või kaotame. Mina hääletan muutuse poolt.”

Johnsoni umbusaldamisest teatas ka mõjukas parteiliige John Penrose, kes juhtis seni peaministri korruptsioonivastast strateegiat ja teatas esmaspäeval, et astub sellelt kohalt protestiks tagasi. Penrose ütles intervjuus Sky Newsile, et Johnson on rikkunud valitsuse sisekorraeeskirju ja tema alluvuses töötamist pole võimalik jätkata. „Arvan, et asi on läbi,” kommenteeris Penrose.

Enamik tuntumaid valitsusliikmeid väljendas Johnsonile aga toetust. Vastavalt Briti poliitikareeglitele kuuluvad ministrid reeglina ka parlamenti ning saavad seega hääletada ka erakonna juhi valimistel ja umbusaldamisel. Johnsoni võimalikuks järeletulijaks peetud välisminister Liz Truss kinnitas, et peaministril on tema sajaprotsendiline toetus. Sama kinnitas teine võimalik juhikandidaat, rahandusminister Rishi Sunak. Johnsonile väljendasid toetust ka asepeaminister Dominic Raab ja mõjukad parlamendiliikmed Michael Gove ja Jacob Rees-Mogg. Kultuuriminister Nadine Dorries tegi Twitteris raevuka postituse, süüdistades Johnsonit kritiseerinud Hunti kahepalgelisuses ja äpardumises tervishoiuministrina ajal, mil tuli pandeemiat ohjata.

Üks partei juhtfiguuridest, kes prognoosis Johnsoni võitu, ütles DailyMailile, et partei ja Johnsoni jaoks oleks piisavalt suureks löögiks ka see, kui esimehe vastu hääletab rohkem kui 100 parteikaaslast. „Ta võidab, aga kõige olulisem on see, kui suurelt ta võidab,” ütles anonüümne allikas. „Vähem kui 100 [umbusaldajat] oleks hea, igasugune muu tulemus oleks väga halb.” Ka tema meenutas May ja Thatcheri saatust, kes pidid pärast umbusaldushääletuse võitmist ikkagi tagasi astuma.

Johnson aga teatas enne hääletust, et tervitab võimalust peoskandaalile lõplikult uus lehekülg pöörata. „Ma ei saa üleliia rõhutada, et meil on kuldne võimalus see kõik minevikku jätta,” ütles Johnson parteikaaslastele saadetud kirjas. „Usun, et tänu teie toetusele on meie käeulatuses suur võit. Me saame teha lõpu meedia obsessiivselt kajastatud lemmikteemale. Saame jätkata oma tööga, nii et müra on maha keeratud.”