Kersna andis rahandusministeeriumis kolm tundi ütlusi seoses tema suhtes algatatud väärteomenetlusega.

„Olukord sai väga palju selgemaks,“ ütles Kersna. „Väärteomenetlus on algatatud mitte esimese hanke teemal, kus hange tehti ühe ettevõtjaga, vaid väärteomenetlus on algatatud teise hanke teemal, kus oli välja kuulutamata läbirääkimistega hange. Aga see pakkumine sai saadetud 17 erinevale ettevõtjale.“

Nüüd menetleb rahandusministeerium, kas sellisel viisil tehtud hange oli õiguspärane, sõnas Kersna.

Minister ütles enda kaitseks, et see oli ainus viis saada teste kiiresti juurde.

Teine väärteomenetluse põhjus on Kersna sõnul raamlepingu laiendamine. See toimus tingimustes, kus riigi tugiteenusteenuste keskuse läbiviidavas hankes tekkis takistus – oli oht, et see kuulutatakse läbikukkunuks, rääkis minister. Samal aja oli ühiskonnas viis tuhat nakatumist päevas, koolides nädalas kuni kuus tuhat nakatumist, seega oli ministri hinnangul oht, et koolid jäävad testideta ja nii tuleb õpilased saata kaugõppele.

Kersna rääkis, et riigi tugiteenuste keskus saatis ministeeriumile kirjalikult soovituse lahendada see olukord nii, et haridus- ja teadusministeeriumil oleks õigus olemasolevat raamlepingut laiendada selleks et koolidele kiirteste osta. Ka valitsus nõustus sellega, ütles Kersna.

Etteheide rahandusministeeriumilt on Kersna sõnutsi see, et hange oleks pidanud olema avalik, mitte väljakuulutamiseta läbirääkimistega hange.

Kõige esimene kiirtestide hange ei ole Kersna sõnul üldse menetluse all.