Erakorralised valimised? Tühi jutt, kui just ei taheta Reformierakonnale üle 40 koha riigikogus anda

Enneaegsed valimised on ebatõenäolised ainuüksi seetõttu, et enamiku parlamendierakondade praegune reiting tähendaks neile kohtade arvu vähenemist.

Põhiseadus annab erakorraliste valimiste toimumiseks neli võimalust. Neist kaks võib kohe välistada. Esimene viib varaste valimisteni siis, kui rahvas lükkab tagasi referendumile pandud eelnõu. Midagi sellist praegu päevakorral ei ole.

Samuti kuulutab president erakorralised valimised välja siis, kui riigikogu ei ole kaks kuud pärast eelarveaasta algust (1. märtsiks) võtnud vastu riigieelarvet, aga järgmise aasta 5. märtsil toimuvad juba korralised valimised.

Kui valitsuse volitused lõppevad, nimetab president peaministrikandidaadi ja teeb talle ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Kui see ebaõnnestub, saab president uue võimaluse ning õiguse nimetada teine peaministrikandidaat. Kui seegi luhta läheb, võib riigikogu ise uue peaministri ametisse panna, ent see eeldab jätkuvalt koosseisu enamuse toetust (51 häält). Siingi ebaõnnestumine tähendaks juba erakorralisi valimisi.

Pole selge, kas mistahes kombinatsioon pälviks 51 häält

Kolmas erakorraliste valimiste võimalus on esimesest kahest veidi realistlikum. Kui Kaja Kallas peaks tagasi astuma või kui mõni usaldusküsimusega seotud eelnõu peaks läbi kukkuma, käivitub uue valitsuse moodustamise protsess.