ERISAADE | Anvelt ja Jaagant Kaja Kallasele: võta õppust Jüri Rataselt, helista talle ise

Endiselt vältab valitsuskriis, mis keerleb peretoetuste ümber ja on valitsuserakonnad paisanud selles küsimuses vastaspooltele. Pärast eilset esimest lugemist valitsus veel ei lagunenud, kuid mis saab edasi, arutasid Eesti Päevalehe ajakirjanik Kärt Anvelt ja Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant.

Peaminister Kaja Kallas (Reformierakond) on öelnud, et kui valitsuspartner Keskerakond hääletab riigikogus peretoetuste eelnõu poolt ja see vastu võetakse, ei ole enam seda koalitsiooni ja tema astub valitsusjuhi kohalt tagasi.

Keskerakond tuli koos opositsioonierakondadega eelnõuga lagedale vahetult pärast seda, kui valitsus oli vastu võtnud lisa-eelarve, kuid Keskerakond leidis, et see ei keskendu piisavalt Eesti oma inimestele, vaid on julgeolekukeskne ja toetab sõjapõgenikke. Reformierakond ei taha praegu menetluses olevat eelnõud toetada, vaid rahaasjadele tervikuna peale vaadata sügise hakul, kui hakatakse kokku panema uut riigieelarvet.

Kaja Kallaselt tuli eile Brüsselist segane sõnum, kui ütles vahetult enne riigikogus peretoetuste eelnõu esimest lugemist, et juhul kui Keskerakond hääletab koos opositsioonierakondadega peretoetuste eelnõu esimesel lugemisel selle poolt, siis seda valitsust ja koalitsiooni enam ei ole. Täna öösel pärast riigikogus aset leidnud hääletust ja Euroopa ülemkogu kinnitas ta aga, et ei rääkinud esimesest lugemisest, vaid ütles, et tasub ära oodata ka teine ja kolmas lugemine, sest esimesel lugemisel ei juhtu ju midagi.

Niisiis valitsus veel paberil püsib, kuid Kärt Anvelt ütles, et seda valitsust sisuliselt ei ole – ta nimetas praegust vähemusvalitsuseks.

Urmas Jaagant rääkis, et meil on olemas küll valitsus, aga koalitsiooni kui sellist juba mõnda aega ei ole. „Koalitsioonid ju selleks luuaksegi, et oleks parlamendis ülekaal, et saaks teha asju, mida on kokku lepitud ja mida peetakse vajalikuks,“ sõnas Jaagant. „Kui neid asju ei tehta koos, siis ei ole ju koalitsiooni.“ Ta lisas, et valitsus samas ju on – eile oli kaks valitsuse usaldusega seotud hääletust ja seal valitsuserakondade hääled pidasid.

Anvelt lisas, et on naljakas, kuidas Keskerakonna fraktsioon leiab, et valitsuselt tulnud eelnõud ei ole head. „Valitsuses Keskerakonna enda ministrid on eelnõu ära koputanud, ma pean silmas alushariduse eelnõud, ja siis fraktsioon leiab, et see kõik on ikka läbi arutamata. Sisemised kommunikatsiooniprobleemid on sellel erakonnal päris suured,“ arutles ta.

Jaagant märkis, et samamoodi võeti lisaeelarve vastu koos mõlema erakonna – nii Reformi- kui ka Keskerakonna – heakskiiduga.

Anvelt lisas, et lisaeelarvet arutati ka koalitsiooninõukogus, kuhu kuuluvad Keskerakonna esimees Jüri Ratas ja keskfraktsiooni juht Jaanus Karilaid, seega ei saa öelda, et riigikogu ei olnud kursis.

Mis saab edasi ja mis rolli peaks valitsuskriisi lahendamisel võtma Kaja Kallas?

Anvelt tõi välja paar võimalust kriisi lahendamiseks, millest Toompea koridorides eile õhtul räägiti. Üks võimalus on, et kui eelnõu vastu võetakse, siis Kaja Kallas läheb Keskerakonna ministrite lahkumisavaldustega Kadriorgu ning siis on juba reaalselt vähemusvalitsus. See oleks ka signaal Isamaale ja sotsidele – kas tulete valitsusse?

Teine variant on, et Reformierakond esitab eelnõule enda jaoks olulise muudatusettepaneku, mis Keskerakonna häälte toel läbi läheks. Eelnevalt on tehtud kokkulepe, et Keskerakond saab sügisel riigieelarvest lastetoetustele mineva summa ja Reformierakond saaks vastu sama suure rahapoti mingisuguse oravate jaoks väga olulise asja elluviimiseks. Anvelt rõhutas, et need variandid on vaid oletused, mida poliitikud eile „vaikselt kõmistasid“.

Sellise kompromissi kulu oleks kokku ligi 500 miljonit eurot. „Ma arvan, et riigi rahandusspetsialistidel on juba seda lauset kuuldes juuksed püsti ja närvid läbi,“ ütles Anvelt.

Jaagant ei välistanud, et kogu kriisi taga on varem kokku lepitud üksteise mõistmine eelmise koalitsiooni liikmete vahel: kui valitsus peaks uppi minema, siis esimesed kõned teeme omavahel. Jaagant nentis, et seejuures ei ole ilmselt lõpuni paika pandud, mis lähitulevikus juhtuma hakkab, kuid lisas, et mingi murrang selles küsimuses peab toimuma.

„Ma väga sooviksin, et peaminister Kaja Kallas tegeleks ka Eesti sisepoliitikaga, Eesti riigi juhtimisega,“ sõnas Anvelt. Ta lisas, et Kallas on suurepärane kaitse- ja julgeolekuteemadel, kuid nentis, et Keskerakonna kriitika, et peaminister võiks tegeleda siseasjadega, on õigustatud.

Anvelt rääkis veel, et kui möödunud nädala neljapäeval oli Jüri Ratas Eestist ära, kuid reedel juba tagasi, laupäeval mängis Nõmmel malet, siis kumbki neist ei suutnud võtta telefonitoru, teades, et esmaspäeval on tulemas peretoetuste esimene lugemine. „Jonn on niivõrd suur. Aga peaminister peab siiski ju valitsust ja riiki juhtima. Nii et võta see toru, helista ja räägi,“ andis Anvelt Kallasele soovituse.

Jaagant märkis, et siinkohal on Kallasel just Jüri Rataselt paslik õppida. „Ega see ei pea tähendama, et peaksid hulgikaupa torte saatma,“ ütles Jaagant, viidates EKRE-I-KE homoseksuaalidesse suhtumise pärast tekkinud valitsuskriisi lahendamisele, kui toonane valitsusjuht Jüri Ratas saatis Martin Helmele (EKRE) tordi ja kaardi.

„Me ju kõik naersime selle üle, mismoodi Jüri Ratas valitsuse ajal seal oma partneritele järele andis. Kui Jüri Ratas oleks käitunud sarnaselt [Kaja Kallasega], oleks ammu eelmine valitsus lõhki läinud. Ei pea minema ekstreemsustesse, vahukoorega kokku hoida. Aga olla see, kes teeb esimese sammu,“ soovitas ka Jaagant peaministrile.

Kas jaanipäevaks on meil uus valitsus?

Anvelt sõnas, et vastab Jaanus Karilaiu sõnadega: „Järgmised viis kuni seitse päeva näitavad.“

Jaagant nõustus, kuid lisas, et arvas, et pigem ei ole.

Kõigest täpsemalt kuuleb juba Delfi „Erisaatest“.