Esmaspäeval alanud erakorralisel Euroopa Liidu riigi- ja valitsusjuhtide kohtumisel Brüsselis toimus korralik lahing 26 uusi Putini režiimi vastaseid sanktsioone toetanud EL-i liikmesriigi juhi ja Ungari peaministri Viktor Orbáni vahel, kes ei tahtnud Vene naftast loobumisest kuuldagi.
Tunde kestnud arutelu järel, mille jooksul peeti pause lahenduste otsimiseks, saadi lõpuks siiski kaubale. Juhul kui Euroopa liidrid poleks suutnud Ungari vastuseisu murda, oleks EL-i kuvand Ukraina toetamise sirgjoonelise toetajana saanud oluliselt kahjustada.
Peale südaööd Brüsseli aja järgi teatas Euroopa Ülemkogu president Charles Michel, et liidrid on naftaembargos kokku leppinud ja see tuleb.
„Kokkulepe Vene naftaekspordi keelamiseks EL-i on olemas,“ teatas Michel. „See katab koheselt kaks kolmandikku Vene nafta impordist EL-i ja lõikab ära suure Venemaa sõjamasina finantseerimise allika. Paneme Venemaale maksimaalse surve sõja lõpetamiseks.“
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen lisas omalt poolt, et embargo katab aasta lõpuks 90% Vene praegusest naftaekspordist Euroopa Liitu.
Peaminister Kaja Kallas sõnas, et naftaembargo sündis, kuna kõik olid väga konstruktiivsed ja otsisid kompromissi. „Nii nagu ka varasemalt, siis ruumis sees ollakse tihti valmis ka otsima lahendusi,“ viitas ta varasematelegi kordadele, kus on tulnud Ungari vastuseisuga tegeleda ühele või teisele küsimusele.
Kallase sõnul oli saavutatud kompromissi osaks üleminekuaja andmine merepiirita riikidele. „Üleminekuaeg anti merepiirita riikidele, kel pole sadamaid, mitte ainult Ungarile. Ehk riikidele, kel pole infrastruktuuri ja on teistest sõltuvad. Üleminekuaeg kuni taristu saab ehitatud. Eraldi arutati, kuidas see asi saab olema,“ rääkis ta.
Kuigi Kallase sõnul polnud kokkuleppes konkreetset tähtaega, millal siis merepiirita riigid Vene naftast lahti ütlevad, jälgitakse neid, et seda erandit ei hakataks ära kasutama. „Ajaline piir sai selline, et [nad peavad seda tegema] nii kiiresti kui võimalik. [Aega on] nii palju, kui on vaja tehniliselt selle infrastruktuuri ehitamiseks, ja Euroopa Komisjon monitoorib, et seda ei kasutataks kuidagi pahataktlikult,“ seletas peaminister.
Lisaks on kuuenda sanktsioonide paketi osaks Venemaa suurima panga Sberbanki eemaldamine rahvusvaheliste maksete süsteemist SWIFT, täiendavalt keelatakse veel kolme Vene propagandakanali levi Euroopas ning lisatakse uusi nimesid sanktsioneeritud isikute nimekirjadesse.
Euroopa Ülemkogu otsused peavad juriidiliselt veel enne lõplikku kehtima hakkamist paika panema liikmesriikide suursaadikud.
