"Ma ei taha laskuda detailidesse ega poliitikasse. Võtsin vastu ja nõustusin," rääkis Sergei Garanža esmaspäeval oma otsusest intervjuus rus.err.ee-le.

Ametlikult pole ta lahkumisavaldust veel andnud. Tallinna linnapea Mihail Kõlvart teadis aga Sergei Garanža otsusest ette.

"Oleme tänulikud Sergei Garanžale tema aastatepikkuse panuse eest haridusse. Sergei Nikolajevitš suutis meie riigi jaoks ette valmistada rohkem kui ühe põlvkonna noori, kes täna aitavad luua meie ühist tulevikku,“ kommenteeris Kõlvart linna venekeelse trükise Stolitsa internetileheküljel.

"Mulle lihtsalt ei jää see eesti keel külge. Ma õpin, kordan, loen tekste. Ma tean, et see pole kuigi kena, kuid ma olen kogu aeg siin surve all. Mu närvisüsteem ei pea lihtsalt sellele pingele vastu ja mu psühholoogiline süsteem hakkab vastu keeleõppele. See-eest püüame lastele siin koolis selgeks teha eesti, inglise, prantsuse ja muud keeled. Ma ütlen neile alati, et mida varem nad keeled suhu saavad, seda kiiremini on neil võimalus maailma avastama asuda," on Garanža varem Eesti Päevalehele kurtnud.

Kuigi Garanža näide on äärmuslik, siis asuvad keeleameti hinnangul murelasteks kujunenud koolid-lasteaiad, mille õpetajad ei saa kuidagi eesti keelt selgeks, huvitaval kombel just Harjumaal. „Probleeme on Ehte humanitaargümnaasiumis, Maardu gümnaasiumis, Lasnamäe gümnaasiumis, Kadaka põhikoolis, Tallinna Kesklinna vene gümnaasiumis, kus areng on väga vaevaline,” loetles keeleameti juht Ilmar Tomusk.