President Karis: toetus Ukraina viljalaevade eskortimiseks sõjalaevade poolt kasvab

Euroopas kasvab toetus sõjalaevade Mustale merele saatmiseks Ukraina vilja vedavate kaubalaevade eskortimiseks, ütles president Alar Karis eile Maailma Majandusfoorumil Davosis antud intervjuus Bloombergile.

Karise sõnul on prioriteet tagada, et vili jõuaks Aafrikasse ja teistesse arengumaadesse.

Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis on öelnud Briti ajalehele Guardian, et Leedu püüab saavutada selleks valmis olevate riikide koalitsiooni kokkupanekut. Ajaleht The Times teatas, et Suurbritannia peab liitlastega läbirääkimisi sõjalaevade Mustale merele saatmiseks. Briti valitsuse esindaja ütles, et Ühendkuningriik jätkab tööd teiste riikidega, et leida viise viljaekspordi jätkamiseks Ukrainast, aga lisas, et „praegu ei ole plaane Ühendkuningriigi sõjalaevade Mustale merele paigutamiseks”.

1936. aasta Montreux’ kokkulepe lubab Türgil reguleerida mereliiklust läbi Bosporuse väina Mustale merele.

Karis ütles, et on juba mõnda aega ajanud viljalaevade sõjalaevade poolt eskortimise asja, aga „mitte kõik ei ole olnud veendunud, et see on hea mõte”. Mure on Karise sõnul see, et see „võib eskaleerida sõda Mustal merel”. „Aga näib, et see hakkab töötama,” lisas Karis.

„Meiega ühinevad ilmselt Ühendkuningriik ja mõned teised, sest me oleme silmitsi humanitaarkriisiga, kui vili riigist välja ei pääse,” ütles Karis.

Karis oli ettevaatlik potentsiaalse kaubalaevadele sõjalaevade kaitse andmise kirjeldamise suhtes liitlasoperatsioonina. „Mitte tingimata NATO operatsioon, aga ütleme NATO riikide,” ütles Karis.

Karis ütles, et ei ole mures selle üle, et Venemaa president Vladimir Putin võiks püüda laiendada oma sõda Ukrainast kaugemale.

„Me oleme näinud, et Venemaa oli sedalaadi sõjaks üsna halvasti ettevalmistatud, nii et ma ei oota, et neil õnnestuks minna erinevatesse riikidesse, kas Moldovasse või mõnesse teise riiki,” ütles Karis. „Vähemalt praegusel hetkel Eesti vaatepunktist tunneme me ennast üsna turvaliselt.”

Karis kordas aga teiste Balti riikide üleskutseid NATO kohaloleku suurendamiseks Euroopa idaosas, isegi kui Soomel ja Rootsil õnnestub alliansiga ühineda.

„Me oleme näinud, et selline heidutus, nagu meil oli varem, ei tööta, ja julgeolekuolukord on nüüd teistsugune,” ütles Karis. „Me taotleme oma regiooni alalisi vägesid. Sama relvade kohta.”