„NATO kollektiivse julgeoleku põhimõtte järgi ootab Türgi terroristlikke organisatsioone toetavalt Rootsilt konkreetseid tagatisi,” öeldakse pressiteates.

Türklaste nõudmiste esimene punkt puudutab „poliitilise toetuse lõpetamist terrorismile”.

Türgi teatab, et on alates 2017. aastast nõudnud Rootsilt kurdide organisatsiooni PKK/PYD ja riigipöörde korraldamises süüdistatava islamivaimuliku Fethullah Güleni liikumise toetajate väljaandmist, aga ei ole veel positiivset vastust saanud.

„Rootsi võimud võtavad ministrite asemel vastu terroristlike organisatsioonide liikmeid, kelle vastu me võitleme, ja toetavad nende tegevust riigis,” teatab Türgi.

Türgi teine nõudmine on „terrorismi finantseerimise allika kõrvaldamine”.

Türgi väitel on Rootsi valitsus teinud teatavaks otsuse toetada kuni 2023. aastani 38 riigi poolt terroristlikuks organisatsiooniks kuulutatud ja Türgi rahvuslikku julgeolekut ohustavat PKK/PYD-d 376 miljoni dollariga.

Kolmandaks nõuab Türgi Rootsilt „PKK/PYD relvadega toetamise lõpetamist.

Türgi teatab, et Rootsi valitsus varustab NATO liitlaste poolt terroristlikuks organisatsiooniks kuulutatud PKK/PYD-d sõjalise varustusega, eriti tankitõrjerelvade ja droonidega, mida kasutatakse Türgis tsiviilisikute vastu.

Neljandaks tahab Türgi, et Rootsi kaotaks Türgi-vastased embargod ja sanktsioonid.

Rootsi kehtestatud relvaembargo ja sanktsioonid NATO liikmesriigi Türgi vastu viimase legitiimse tegevuse tõttu oma rahvusvaheliste õiguste kaitsel Vahemere idaosas ja piiride kindlustamisel Süüriaga on Türgi sõnul vastuvõetamatud.

Viiendaks nõuab Türgi „ülemaailmset koostööd terrorismi vastu”.

Kuigi Türgi järgib NATO „avatud uste” poliitikat, usub ta, et alliansi liikmed ja kandidaatriigid peavad tegema kõrgetasemelist koostööd võitluseks terrorismiga. Rootsilt ootab Türgi põhimõttelisi samme ja konkreetseid tagatisi Türgi julgeolekumurede kohta.

Soomele pole Türgi selliseid ametlikke nõudmisi esitanud.


Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid