Ukraina kohus mõistis tsiviilisiku tapnud Vene sõjaväelase eluks ajaks vangi

Ukraina kohus langetas esimese otsuse sõjakuritegudes süüdistatud Vene sõjaväelase üle. Sõjaväeosa number 32010, Moskva oblasti 4. Kantemiri tankidiviisi seersant Vadim Šišimarin mõisteti muu hulgas tsiviilisiku tahtliku tapmise eest Sumõ oblastis eluks ajaks vangi.

Otsuse langetas Kiievi Solomjanskõi rajoonikohtu kohtunike kolleegium, vahendab UNIAN.

„Šišimarin (...) tunnistada süüdi sõja- ja kriminaalkuriteo toimepanemises (...) ja määrata talle karistuseks eluaegne vabadusekaotus. Karistuse kandmise alguseks määrata 1. märts,” öeldakse otsuses.

21-aastane Šišimarin tappis 2022. aasta 28. veebruaril relvastamata 62-aastase Sumõ oblasti Tšupahhivka asula elaniku Oleksandr Šelipovi, kes lükkas teepeenral jalgratast, oli tsiviilrõivastes ega kujutanud endast okupantidele ohtu.

Šišimarinile pandi süüks osalemist sõjaseaduste ja -tavade rikkumist koos tahtliku tapmisega.

Pärast süüdistusakti ettelugemist tunnistas Šišimarin end kohtus osaliselt süüdi ja andis ütlusi. Tema sõnul käskis tal tsiviilisiku tappa lipnik.

Kui Šišimarin keeldus, hakkas teda tema sõnul ähvardama teine Vene sõjaväelane. Šišimarin tulistas läbi auto akna Kalašnikovi automaadist mehele pähe, mille tagajärjel viimane suri kohapeal.

Kohtu otsuses öeldakse, et vaatamata süüdistatu ütlustele, et ta olevat juhuslikult Šelipovit tabanud, jõudis kohus veendumusele, et tapmine pandi toime otsese kavatsusega.

Šišimarini tunnistuste andmise käigus sai kohtule selgeks, et ta võis keelduda käsu täitmisest ja tsiviilisikut mitte tulistada, sest Šišimarin ei tundnud isiklikult meest, kes talle käsu andis.

„Süüdistatu isiklikult seda isikut ei tundnud, käsk oli ebaseaduslik, mistõttu ei oleks ta pidanud seda täitma, aga ikkagi täitis, et teda rahule jäetaks... Ühtlasi oleks süüdistatu kohtu veendumuse järgi mõistes, et talle antud käsk on selgelt kuritegelik, võinud vastata keeldumisega ja täites kuritegelikku käsku, oli tal võimalus teha nägu, et ei saanud kannatanule pihta, aga seda ta ei teinud, vaid vastupidi, suunanud automaadi kannatanule, tegi sihtides 3-4 lasku, millest üks kuul tabas meest pähe, mis viis tema surmani,” märkis kohus.

Kohtu veendumuse kohaselt tegutses Šišimarin otsese kavatsusega, mistõttu kohus ei usu süüdistatu ütlusi ja lükkab tagasi tema advokaadi väited, et Šišimarin ei kavatsenud Šelipovit tappa.

Sellest järelduvalt tegi kohus kindlaks, et Šišimarin, olles Vene Föderatsiooni armee sõjaväelane, pani toime kuriteo, mis seisneb sõjaseaduste ja -tavade rikkumises ning on seotud tahtliku tapmisega.

„Karistuse liigi ja määra määramisel võtab kohus arvesse toime pandud kuriteo raskusastet, nimelt on tegemist eriti raske kuriteoga, ning süüdlase isikut, kes mõistis, et tungib sõjalise formeeringu koosseisus sõltumatu ja suveräänse riigi territooriumile. Et süüdistatu tunnistas toime pandud kuriteo asjaolusid ainult osaliselt ja tehtut siiralt üles ei tunnistanud, püüdis varjata kohtu eest kõiki toime pandud kuriteo asjaolusid, täpsemalt otsest tapmiskavatsust, ei saa kohus tunnistada tema kahetsust siiraks.

Asjaolud, mis karistust pehmendavad on kohtu sõnul vaid aktiivne koostöö kuriteo uurimisel ning karistust karmistavad asjaolud on kuriteo toimepanemine eaka inimese suhtes ning kuriteo toimepanemine grupiviisiliselt ja eelneval kokkuleppel.