Arenguseire Keskus: Eestisse jäävad sõjapõgenikud lükkavad rahvaarvu kahanemist märgatavalt edasi

Kui Eestisse jääks püsivalt elama 30 000 Ukraina sõjapõgenikku, lükkaks see Eesti rahvaarvu kahanemist edasi enam kui 20 aastat, nähtub Arenguseire Keskuse lühiraportist.

Keskus koostas rahvastikustsenaariumid 10 000, 30 000 ja 60 000 sõjapõgeniku Eestisse jäämise kohta.

"Eestisse elama jäävad sõjapõgenikud suurendavad hüppeliselt rahvaarvu, kuid tulevikus hakkab rahvaarv siiski vähenema madala sündimuse ja seda praeguse pikaajalise prognoosi järgi mittekompenseeriva sisserände tulemusel," ütles Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits.

Aprilli lõpu seisuga oli Politsei- ja Piirivalveameti andmetel Eestisse jõudnud enam kui 35 000 Ukraina sõjapõgenikku. "Kuna sõda Ukrainas kestab, siis põgenike hulk ja nende Eestisse jäämine on raskesti prognoositav," märkis Piirits.

"Sõjapõgenike Eestisse jäämine lükkab edasi eelkõige rahvaarvu vähenemist. 10 000 sõjapõgenikku hoiaks Eesti rahvaarvu tavapärasest suuremana üheksa aastat, 30 000 sõjapõgenikku 22 aastat ja 60 000 inimest 40 aastat."

Piiritsa sõnul oleks aastal 2100 sõjapõgenike Eestisse jäämise tulemusel viimase rahvastikuprognoosiga võrreldes (Eurostati 2019. aasta prognoos) rahvaarv suurem 10 000 sisserännanu puhul 13 000 inimese võrra, 30 000 sisserännanu puhul 39 000 inimese võrra ja 60 000 sisserännanu puhul 78 000 inimese võrra.

"Tööturu mõttes on oluliseks näitajaks vanemaealiste ja tööealiste inimeste suhtarv, mis paraneb märgatavalt kuni 2050. aastani. Sõjapõgenikud saavad Eestis pikaajalises plaanis pigem hästi hakkama, sest kolmandik põgenikest on lapsed ja täiskasvanute haridustase on Eesti keskmisega sarnane," ütles Piirits. "Sotsiaalkindlustusameti esialgsete andmete järgi on 30–34-aastastest põgenikest kõrgharidusega ligikaudu 50% ehk sama hea haridustasemega nagu Eesti inimesed keskmiselt."