Türgi vastuseis Soome ja Rootsi NATO-sse astumisele on seotud kurdide, Kreeka ja Vene rakettidega
(26)
Kurdide relvarühmitused
Ankara nõuab, et iga uus NATO liikmesriik tunnustaks Türgi muret kurdide relvaorganisatsioonide pärast nii Türgis kui ka Süürias ja Iraagis. See on olnud alliansis suur pingete allikas, sest kuigi kõik NATO liikmed on kuulutanud Kurdistani Töölispartei (PKK) Türgis terroriorganisatsiooniks, on paljud toetanud ja isegi relvastanud selle Süüria haru YPG-d võitluses Islamiriigi vastu.
Türgi nõuab, et Rootsi ja Soome mõistaksid avalikult hukka mitte ainult PKK, vaid ka kõik sellega seotud organisatsioonid. Türgi ametnike sõnul PKK terroriorganisatsiooniks kuulutamisest ei piisa: Soome ja Rootsi peavad tegema rohkem nendes riikides Türgi väitel tegutsevate PKK toetajate vastu.
Relvaeksport
Türgi tahab ka, et Soome ja Rootsi lõpetaksid relvaekspordipiirangud Türgile, mis kehtestati pärast seda, kui Türgi 2019. aastal Süüriasse tungis, et suruda YPG piirist eemale. Ametnike sõnul ei nõustu Ankara põhimõtteliselt NATO laienemisega riikidesse, mis blokeerivad relvatehinguid.
Mineviku vead
Türgi nõustus Kreeka naasmisega NATO-sse 1980. aastatel, kuigi riigid olid 1974. aastal Küprose pärast sõdinud, aga ei taha ametnike sõnul enam sellist viga korrata. Kreeka ja Küpros on hiljem olnud peamine takistus Türgi Euroopa Liidule lähenemisel, tõrjusid ÜRO hääletuse Küprose ühinemisplaani üle ning neil on Türgiga territoriaalvaidlusi.
Türgi ametnike sõnul on see õpetanud, et Türgil ei ole tark kurssi muuta ja nõustuda Soome ja Rootsi NATO-sse võtmisega, kui vaidlusi kõigepealt ei lahendata.
Muud nõudmised
Kuigi ametnikud ütlesid, et Türgi ei taha kaubelda muude asjade üle kui Soome ja Rootsi seisukohad kurdide asjus, on Ankaral NATO-ga muid kanu kitkuda ja soovide nimekiri on pikk. Türgi tahab uuesti ühineda hävituslennuki F-35 programmiga, kust ta kõrvaldati pärast õhutõrje raketisüsteemi S-400 ostmist Venemaalt. Türgi tahab lisaks osta USA-lt kümneid lennukeid F-16 ja moderniseerida olemasolevaid. Türgi tahab ka, et USA kaotaks S-400 omamise tõttu kehtestatud sanktsioonid.
Venemaa ja valimised
Ametnikud eitasid, et Türgi vastuseis Soome ja Rootsi NATO-sse astumisele on kuidagi seotud sidemetega Venemaaga või presidentide Recep Tayyip Erdoğani ja Vladimir Putini sõprusega.
Samuti eitasid nad, et NATO-gambiit on seotud sisepoliitikaga ning tõrjusid tagasi väite, et kurdi küsimuse tõstatamine maailma näitelaval on mõeldud Erdoğani toetuse suurendamiseks marurahvuslaste hulgas järgmise aasta valimistel.
