Valitsus sidus lisaeelarve eelnõude paketi usaldusküsimusega esmaspäevasel istungil, enne nende eelnõude teist lugemist riigikogus. Sellega võttis valitsus üle riigikogus töös olevate eelnõude juhtivkomisjoni kohustused ja valmistas ise eelnõud ette parlamendi lõpphääletuse jaoks.

Opositsioon, ennekõike EKRE oli esitanud lisaeelarvele ja sellega seotud eelnõudele üle 700 muudatusettepaneku. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõude arutelul muudatusettepanekuid aga ei hääletatud. Juhul, kui usaldusküsimusega seotud eelnõud jäänuks toetuseta, tinginuks see valituse tagasiastumise.

Lisaeelarve toob leevendust

2022. aasta lisaeelarvega eraldatakse Eesti laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamiseks 247,6 miljonit eurot, energiajulgeoleku tugevdamiseks 257,3 miljonit eurot ning sõjapõgenikega seonduvate esmaste kulude katteks 242,7 miljonit eurot.

„Ilma lisaeelarvega tagatud erakorralise rahastuseta oleks Eesti oluliselt haavatavam. Seda ei tohtinud lubada," ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. "Lisaeelarve tegemise põhjus on Euroopas käiv sõda ja vajadus tugevdada meie julgeolekut kõige laiemas mõttes. Peame kiiresti edasi liikuma energiajulgeoleku tugevdamisega, küberturvalisuse tõstmisega, ohuteavitussüsteemi välja arendamisega, päästevõimekuse tugevdamisega."

Lisaeelarve otsuste rahaline maht on 732 miljonit eurot, millele lisanduvad maksumõju ja maksutuludest automaatselt sõltuvate kulude muudatused. Lisaeelarve otsuste maht võrreldes valitsuses kinnitatud eelnõuga ei muutunud.

Riigikogus tehti lisaeelarves ka muudatusi, mis seonduvad 2022. aasta riigieelarvega ilma tasakaalu mõjutamata: välistoetustega seoses muutusid nii tulud kui finantseerimistehingud, tehti väiksemaid täpsustusi kuludes ja investeeringutes, mis eelarve kogumahtu ei muutnud. Tänavuse riigieelarvega seotud muudatuste tulemusel on lisaeelarve kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute maht kokku 878 miljonit eurot.

„Energiajulgeolekut puudutavatest kiireloomulistest otsustest moodustatame keerulise eesseisva sügis-talve peale mõeldes Eestile gaasivaru ja tagame rahastuse LNG võimekuse loomiseks. Et aidata inimestel keeruliste oludega toime tulla, suureneb toimetulekupiir 150 eurolt 200 euroni. Investeerime elanikkonnakaitsesse – näiteks 16 suuremasse linna luuakse ohuteavitussüsteem. Rahastuse saavad ka sõja eest Eestisse ajutiselt varjule tulnud sõjapõgenikega seotud vajadused – sealhulgas suuname raha haridussüsteemi tugevdamisse ja eesti keele õppesse,“ ütles Pentus-Rosimannus.

Tulusid vähendava mõjuga on infosõja oludes vajalik ajakirjandusväljaannete 9 protsendilt 5 protsendile langetatav käibemaksumäär ning toidujulgeolekut tagava põllumajandussektori jaoks oluline erimärgistatud diislikütuse aktsiisi langetamine Euroopa Liidu miinimumtasemele.

Lisaeelarve mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on sel aastal 626 miljonit eurot ehk 1,9 protsenti SKPst - eelarvest makstavate toetustega kaasneb nii tööjõumaksude kui tarbimismaksude kasv. Riigil tuleb meetmeid finantseerida likviidsusreservi ja täiendavalt kaasatud võlavahendite abil. Riigieelarvega kavandatud võlakohustuste limiiti lisaeelarvega ei tõsteta.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid