“See on mõjusam siis, kui see jääb ainult nende inimeste teada, kellele ma eksklusiivselt seda väljendasin,” rääkis Simson. “ Ma ei osale sellel (valitsuskriisi - toim) arutelul sellisel viisil, sest mu enda töökoormus on piisav, et tegeleda nende küsimustega, mille eest mina vastutan. Ma olen andnud eraviisiliselt indikatsiooni, mida ma pean mõistlikuks ja ma siiralt tahan loota, et seda on kuulda võetud.“

Eile andis Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid riigikogus üle valitsuskriisi vallandanud eelnõu, mille kohaselt tõstetaks alates 2023. aasta jaanuarist lastetoetusi. Eelnõul oli all 53 allkirja, allkirjastajaid oli kõigist riigikogu erakondadest peale Reformierakonna.

Peaminister Kaja Kallase sõnul pole Reformierakond lastetoetuste tõstmise vastu, kuid erakonna hinnangul tuleb muudatust, mis läheks järgmisel aastal riigile maksma ligi 300 miljonit eurot, arutada sügisel, mil pannakse kokku järgmise aasta riigieelarve ning saabub värske majandusprognoos.

“Sügisel saame teada, kui palju meil raha on, me tegelikult ei tea, mis majandus teeb,” rääkis Kallas neljapäeval pressikonverentsil.

Samal pressikonverentsil ütles riigihalduse minister Jaak Aab, Keskerakonna delegatsiooni juht valitsuses: “Minu eelistus on selle koalitsiooni jätkumine ja kokkulepete leidmine.”

Delfi uuris Kadri Simsonilt, kumba Keskerakonna leeri Simson esindab: kas neid, kes soovivad kindlasti praeguses valitsuskoosseisus jätkamist või neid, kes soovivad lastetoetuste eelnõu enne sügist vastu võtta kasvõi juhul, kui see päädib valitsuse lagunemisega.

“Ma tahaks mõista mõlemat - ma saan aru valitsuse äärmisest koormatusest ja ma saan aru parlamendi liikmetest, kes iganädalaselt kuulevad oma valijate perekondade muresid, loomulikult see hinnatõus neid muresid on võimendanud,” rääkis Simson.

“Aga ma arvan, et on tähtis, et valitsus on tegus ja ei lase end sellest valimiste lähenemisest heidutada,” nentis Simson.