Muudatusi 1994. aasta 30. aprillil Läti ja Venemaa vahel sõlmitud kokkuleppe seaduses toetas 68 seimi liiget ja vastu oli 18, peamiselt opositsioonilise erakonna Kooskõla liikmed, aga ka sõltumatud Jūlija Stepaņenko ja Ļubova Švecova, vahendab LSM.

Eesmärk on peatada Venemaa ja Läti vahelise sõjaväepensionäride sotsiaalkaitse kokkuleppe 13. artikli kehtivus. See näeb ette, et Läti peab tagama riigis Nõukogude sõjamemoriaalide säilimise.

Seaduseparandus peatab 13. artikli kehtivuse alates 2022. aasta 16. maist, kuni Venemaa lõpetab rahvusvahelise õiguse rikkumise Ukraina vastu, sh viib väed Ukrainast välja ning taastab täielikult Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse.

Konservatiivide esindaja, seimi aseesimees Krišjānis Feldmanis ütles, et jutt ei käi ainult Riia Uzvarase pargi monumendist, vaid sadadest monumentidest üle Läti.

Opositsioonilise Kooskõla esindaja Igors Pimenovs väitis, et monumendil pole mingit pistmist Venemaa sissetungiga Ukrainasse ning see esindab ainult Nõukogude Liidu võitu Natsi-Saksamaa üle teises maailmasõjas.

„Punaarmee vabastas Läti Hitleri käest. [...] Võidupäev on ainult hitlerlaste üle saavutatud võidu päev,” ütles Pimenovs, rõhutades, et see „ei ole Vene monument”, sest Punaarmees teenisid eri rahvusest inimesed, sealhulgas ukrainlased ja lätlased.

Loomulikult ei jätnud otsust kommenteerimata Venemaa saatkond Lätis.

„Me oleme nördinud Läti seimi otsusest peatada ühepoolselt 1994. aasta 30. aprilli Vene-Läti valitsuste vahelise kokkuleppe 13. artikli kehtivus, mis kirjutab Läti poolele ette mälestusrajatiste kaitse, säilitamise ja hooldamise.

Sellel reeturlikul ja õigustamatul sammul ei ole moraalset ega õiguslikku alust ning see on rahvusvahelise õiguse universaalselt tunnustatud põhimõtete ja normide, sealhulgas selle kokkuleppe enda sätete jäme rikkumine.

See olukord demonstreerib selgelt kogu vastutustundlikule rahvusvahelisele kogukonnale tänapäeva Läti poliitilise eliidi tõelist palet: küünilisust, kaksikmoraali, riikidevaheliste küsimuste lahendamise tsiviliseeritud viisidest täielikku loobumist ja rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtete jultunud eiramist. Lätis on suur probleem omaenda ajalooga arveteõiendamine.”

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid