Venemaa välisministeerium nimetab president Sauli Niinistö ja peaminister Sanna Marini toetusavaldust NATO-sse astumise taotlemisele „radikaalseks muutuseks riigi välispoliitilises kursis”.

„Aastakümnete jooksul oli sõjalise mitteühinemise poliitika stabiilsuse alus Põhja-Euroopa regioonis, mis tagas Soome riigi julgeoleku usaldusväärse taseme ning oli kindel alus vastastikku kasuliku koostöö ja partnerlussuhete arendamisele meie riikide vahel, milles oli sõjalise faktori roll viidud nullini,” teatas Venemaa välisministeerium. „Ei Venemaa kinnitused igasuguste vaenulike kavatsuste puudumise kohta Soome suhtes ega pikk meie riikide heanaaberliku ja vastastikku kasuliku koostöö ajalugu ei veennud Helsingit sõjalise mitteühinemise kursi säilitamise eelistes.”

„NATO, mille liikmesriigid veensid Soome poolt visalt alliansi liikmelisuse alternatiivide puudumise suunas, eesmärk on selge: jätkata laienemist Venemaa piiridele, luua veel üks tiib meie riigi sõjaliseks ähvardamiseks. Aga milleks peab Soome muutma oma territooriumi sõjalise vastasseisu jooneks Vene Föderatsiooniga, jäädes seejuures ilma iseseisvusest võtta vastu omaenda otsuseid, selle üle mõistab kohut ajalugu,” teatati Moskvast.

Venemaa välisministeeriumi sõnul on Vene pool korduvalt märkinud, et oma rahvusliku julgeoleku tagamise teede valik on Soome võimude ja rahva teha, aga Helsingi peaks andma endale aru vastutusest ja sellise sammu tagajärgedest.

„Soome ühinemine NATO-ga tekitab tõsist kahju Vene-Soome kahepoolsetele suhetele ning stabiilsuse ja julgeoleku hoidmisele Põhja-Euroopa regioonis. Venemaa on sunnitud astuma nii sõjalis-tehnilise kui ka muu iseloomuga vastusamme, eesmärgiga tõrjuda sellega seoses tema rahvuslikule julgeolekule tekkivaid ohte,” teatas välisministeerium.

„NATO-sse astumine on samuti Soome rahvusvaheliste ja õiguslike kohustuste otsene rikkumine, eelkõige 1947. aasta Pariisi rahuleppe rikkumine, mis nägi ette poolte kohustuse mitte sõlmida liite või osaleda koalitsioonides, mis on suunatud neist ühe vastu, ning 1992. aasta Venemaa ja Soome vahelise suhete aluse lepingu rikkumine, millega määrati kindlaks, et pooled hoiduvad jõuga ähvardamisest või jõu kasutamisest teise poole territoriaalse terviklikkuse või poliitilise sõltumatuse vastu ning ei kasuta ega luba kasutada oma territooriumi relvastatud agressiooniks teise poole vastu. Üldiselt on kollektiivse Lääne praegust ükskõikset suhtumist rahvusvahelisse õigusesse arvesse võttes selline käitumine normiks muutunud. Reageerime olukorra järgi,” öeldakse avalduses.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid