„Ma pole kunagi näinud nii palju katkisi maju. Mõned majad ei ole enam elamiskõlblikud,“ kirjeldab Starapopov. Ta võrdleb nähtut apokalüpsisega. „See oli kõik õudne!“

Starapopov tunnistab, et kuskil ei ole päriselt turvaline ja peab olema valmis selleks, et kõike võib juhtida, sest nad on pideva tule all.

Vaenlane on plahvatuste heli järgi otsustades praegu 10–15 kilomeetri kaugusel, mis tähendab, et Starapopv ja Volmar on rindejoonele väga lähedal. Starapopov sõnab, et Eestis oli tal aga hirmu rohkem, sest Ukrainas on reaalsustaju teistsugune.

Paanikat linnas Starapopovi sõnul ei ole. Ta ütleb, et linna on jäänud need, kes ei soovi põgeneda ja jäävad põhimõtte pärast lõpuni.

Loodus tärkab sõja kiuste.

Starapopov käis koos ukrainlastega äsja erioperatsioonil. Ukraina relvajõud said teate sihtmärgist – miinipildujast. Niisiis sõitsid nad läbi metsa kolme autoga sihtmärgi poole. Kohale jõudes selgus aga, et sihtmärk oli kadunud. Siis ei jäänudki muud üle, kui tagasi sõita.

Sõit tagasi kulges aga läbi pimeda metsa ning kuklas näris hirm, et leidmata jäänud miinipilduja võib nad ise hoopis sihikule võtta. Ukrainlased teavad aga teed hästi ja sõitsid väga kiiresti, selgitab Roman, kes oli veendunud, et koos osavate ukrainlastega läheb kõik hästi.

Hävinenud elumajad keset linna

Starapopov ja Volmar on praegu hotellis. Majutusasutuste äri ikka veel käib. Samas, päris kõik hotellid enam ei tööta. Kohalikud käivad ka tööl, puhastatakse tänavaid, mõned poed on lahti, kuid koolid on kinni.

Kuidas erineb elu praegu Lääne-Ukrainas sellest, mis toimub Ida-Ukrainas ja millised on Starapopov ja Volmari edasised plaanid, kuuleb juba Delfi „Erisaatest“.

Jaga
Kommentaarid