Yana Toom Butša veresaunast: selle eest vastutab sõja alustaja ehk Venemaa

"Ma ei ole endiselt ei sõda toetavate valijate ega ebaõiglust loovate võimude tallaalune," sõnas Yana Toom Butša veresauna taustal. Ta märkis, et Butšas toimunus on süüdi Venemaa kui osapool, kes alustas sõda.

Allpool on avaldatud Yana Toomi postituse tekst tõlgituna:

Ma ei olnud kaks päeva vait seetõttu, et oleksin tahtnud kõrvalistujaks jääda. On lihtsalt mõned asjad, mida on väga raske selgesti väljendada ilma hüsteeriasse libisemata. Nüüd olen valmis ütlema.

See, mida me Butšas nägime, ei tohiks tegelikult üllatusena tulla. Igas sõjas - see on selle loogika - on väga tõenäoline üks Butša, üks Srebrenica, üks Songmi. Ja selles on alati - alati - süüdi see, kes sõja alustas.

Jah, ma püüan ikka veel eraldada valitsust ja rahvast, ja ilmselt püüan seda teha veel pikka aega. Kuigi nende inimeste kommentaarid, kes on minus julmalt pettunud (jah, mõned uskusid, et nad leiavad minus "Ukraina denatsifitseerimise" toetaja Venemaa tankide jälgedes) teevad selle ülesande veidi keerulisemaks. Aga - ma püüan.

Ma püüan isegi nende naha alla pugeda, kes usuvad, et Zelenskõi tõmbas lihtsalt paarsada laipa surnukuurist ja laotas nad tee peale laiali. Internetiajastul, satelliitide vaatevälja all, jättes neist üldse mingit jälge. Ma arvan, et neid inimesi ajendab lihtne usk - meie ei saa seda teha. Aga need teised, nemad on kõigeks võimelised. Nad on natsid, narkomaanid, fašistid, vägistajad. Aga meie - meie oleme nagu Aljoša Popovitš ja Ilja Muromets. Puhas, särav, omakasupüüdmatu.

Millal, miks ja kui kaua on Putini Venemaa saanud osaks mõne eestivenelase identiteedist, selle üle võib vaielda. Oluline on asjaolu, et see on juhtunud. Ja leidub inimesi, kelle jaoks on "Ukraina denatsifitseerimine" kui uus pronkssõdur. Barrikaad, millele tuleb enese kaitsmiseks ronida.

Milline koletu mõistete asendamine.

Sõdur, kes andis oma elu, et võita natsismi versus sõdur, kes saadeti tapma "Ukraina natse", tappes samal ajal - selline on sõja loogika - ka naisi, lapsi ja vanureid. Sõdur, kes tulvas Euroopa üle põgenikega.

Ah jah, kaheksa aastat. Mitu surmajuhtumit on veel vaja, et seda mantrat enam kunagi kuulda ei saaks? Kui palju on veel vaja neid, kes "hoiavad rusikat" vene denatsifikaatorite eest?

Ma olen väga hästi teadlik oma sõnade poliitilistest (ei, valimistega seotud) tagajärgedest. Kuid need, kes mind valimistel toetasid, tegid seda suuresti seetõttu, et ma ei karda ujuda vastuvoolu, nii et ei ole põhjust imestada. Ma ei ole endiselt ei sõda toetavate valijate ega ebaõiglust loovate võimude tallaalune.

Minu mandaat puudutab inimõigusi, mitte inimeste tapmist.