Aasta algul potsatas tõenäoliselt tuhandetesse kirjakastidesse ajaleht, mille tellimus oli äsja lõppenud, ja tulemata jäi väljaanne, mis oli äsja tellitud, kirjutab Postimees. Kõige tõsisem oli probleem aasta esimesel postiveopäeval, 3. jaanuaril, kui Eesti Posti server ei pidanud päringute koormusele vastu.

Eesti Posti pressiesindaja Inge Rumesseni kinnitusel ei olnud selle loojad arvestanud, et ühel päeval võivad kogu riigi postitöötajad tahta teada, kellele nad peavad lehti koju või kontorisse viima.

Pärnu postkontori juht Daily Vaher ütles, et pärnakad kasutasid vana andmebaasi, mis oli küll juba kuuvahetuse tõttu aegunud. Samamoodi toimisid ka teiste Eesti postkontorite töötajad.

Eesti Posti pressiesindaja väitis eile, et 90 protsendile õigel ajal viimata jäänud lehetellijatele on väljaanne mõni päev hiljem järele viidud. Veel eile tuli aga kogu riigist teateid, et ajalehed ei jõua õigesse postkasti.

Anonüümsust palunud postiametnik märkis, et uues andmebaasis on suur segadus ka ajakirjade tellijate ja otsekorralduslepingu sõlminud klientide andmetega. “Meil oli väga hea toimiv programm, aga praegune on toores ja lõpetamata,” ütles postitöötaja.

Rapla ajalehe Nädaline peatoimetaja Tõnis Tõnisson ütles, et lehetoimetus kannab Eesti Posti vigade tõttu kolossaalset kahju. Tõnisson märkis, et Raplamaal ei suuda postimonopol lehti korralikult laiali kanda suvest saadik, kui firma reformis oma struktuuri mitut maakonda haaravad piirkondlikud keskused.

Eesti Posti juhatuse liige Kalle Tarien ütles, et postifirma palub vabandust üksikute tellijate ees, kes ei ole posti õigel ajal saanud.

Ta märkis, et Eesti Posti infotehnoloogia on olnud aastaid alarahastatud, aga uus tarkvara aitab ettevõttel oma tegevust tänapäevaseks muuta. Uue programmi kasutuselevõttu valmistas postifirma ette ligi viis aastat.