Venemaa soovib Ukrainale müüdava gaasi hinda mitmekordistada, praeguse 50 dollari kuupmeetri eest asemel soovitakse juba alates uuest aastast saada 230 dollarit, teatab EPL.

Ukraina peaministri Juri Jehhanurovi kinnitusel on niisugune nõudmine täiesti vastuvõetamatu. Taoline hind on tema kirjeldusel laest võetud ega saa olla aluseks tõsistele läbirääkimistele. Kiiev oleks nõus hinnaga 80 dollarit tuhande kuupmeetri eest.

Riigile kuuluv Gazpromi ähvardas kokkuleppe nurjumise Ukrainasse suunduvat gaasi viiendiku võrra vähendada, tegu on just selle hulgaga, mida Ukraina ise tarbib. Ülejäänu läheb transiidina Euroopasse, moodustades üldse 80 protsenti Gazpromi Euroopa-suunalisest ekspordist.

Jehhanurovi väitel säilib Ukrainal võõrandamatu õigus jätkata vajamineva gaasi kõrvalejuhtimist ka pärast koguste vähendamist. Gazprom hoiatas avalduses, et igasugust Ukraina-poolset gaasitarbimist loetakse 1. jaanuarist saadik varguseks.

Ukraina kinnitab, et on hinnatõusuks põhimõtteliselt valmis, kuid tahab seda hajutada pikema perioodi peale. Enam kui neljakordne gaasihinna tõus tooks Ukraina majandusele kaasa ettenägematuid tagajärgi.

Maailmapank on varem arvanud, et isegi topelthind kärbiks Ukraina SKT-d nelja protsendi võrra.

Venemaa väitel on hinnatõusu soov puhtalt majanduslik.

Enamik vaatlejaid näeb vaidluse taga aga poliitilist käesurumist. Gazprom nõuab kõrgemaid gaasihindu ka Moskvaga jahedates suhetes olevatelt Gruusialt ning Moldovalt, kuid Valgevenega leppis kontsern kokku senise, alla 50-dollarise hinnaga tarnete jätkumises.

Tänaseks on gaasitüli jõudnud kalduda militaarvaldkonda. Ukraina president Viktor Juštšenko nõuab, et Venemaa maksaks maailmaturu hinda ka Sevastoopoli mereväebaasi kasutamise eest. Praegu tasub Moskva oma Musta mere peamise tugipunkti kasutamise eest 98 miljonit dollarit aastas, mis jääb Kiievi hinnangul samuti maailmaturu hindadele kõvasti alla.

Venemaa kaitseminister Sergei Ivanov hoiatas Ukrainat katsete eest rohkem raha küsida. Tema sõnul on baasi kasutamine määratud lepinguga, mis muu hulgas määrab kahe riigi vahelised piirid. Katsed seda muuta oleksid Ivanovi sõnul fataalsed.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid