1941. aasta septembrist 1942. aasta alguseni Tartu koonduslaagrit juhtinud tollal vaid 21-aastase Linnase juhtimise all hukkus tuhandeid tsiviilisikuid, teiste seas juudi soost naisi ja lapsi, kirjutab Postimees.

Nõukogude Liidu andmetel oli koonduslaagris hukatuid 12 000, sealhulgas 2000 juuti. Laagri tegevusest magistritöö kirjutanud Riho Västriku hinnangul oli tapetuid 3500-4000, vahendab Luup.

Tunnistajate väitel lasi osa kinnipeetuid maha Linnas isiklikult. Nende kuritegude eest mõistis ENSV Linnase 1962. aastal ka tagaselja surma.

1981. aastal võttis USA Westbury föderaalne ringkonnakohus Teise maailmasõja lõpus USA-sse pagenud Linnaselt kodakondsuse, kuna Linnas valetas riiki saabumisel oma mineviku kohta. Linnas ja tema advokaat Clark kaebasid otsuse edasi, kuid USA riiklik apellatsioonikohus jättis selle muutmata ning ülemkohus keeldus otsust arutama.

1987. aastal saatis USA Linnase riigist välja — Nõukogude Liitu.

Eestlane suri Leningradi vanglahospidalis kümme nädalat peale väljasaatmist, väidetavalt kaksteistsõrmiksoole veritseva haavandi tõttu tehtud operatsioonide tagajärjel.

Lisaks Saddam Husseinile ja Karl Linnasele on Ramsey Clark kaitsnud Jugoslaavia eksdiktaatorit Slobodan Milosevici, Ruanda massimõrvades süüdistatuid ja 1993. aastal New Yorgi Maailma kaubanduskeskuse (WTC) hoonet õhkida üritanud Sheik Omar Abdel Rahmani, vahendab Star Telegram.

Clarki enda väitel täidab ta moraalset kohustust tagada, et kõik, ükspuha kui nurjatud nende väidetavad kuriteod ka poleks, saaksid teistega võrdse võimaluse kohtumõistmiseks.