Internetilehel avaldatud pöördumises kuulutatakse, et usuõpetus pärsib laste vaimset arengut ja iseseisva mõtlemise võimet ning annab ühekülgse pildi kultuurist ja ühiskonnast, kirjutab Postimees. Samuti ollakse selle vastu, et Eestis propageeritaks laialdaselt kristlikke väärtusi.

“Ei ole õige, et me toetame riigi raha eest mingi vähemuse maailmavaadet,” ütles Vällik viidates riigiasutuste lippude õnnistamisele, vabariigi aastapäeva jumalateenistusele ning palvele kaitseväe paraadi ajal.

Tema sõnul võib sõdurite seas olla õigeusklikke, moslemeid ja taarausklikke ning üldse uskmatuid, kelle usuvabadust ei saa piirata. Vällik lisas, et religiooniõpetust propageerides rikutakse ka põhiseadust, mille järgi Eestil pole riigikirikut.

Pöördumise põhiautor Vällik on küll Tallinnas Pühavaimu koguduses leeris käinud, ent kuna ta sealt loodetud ärkamist või valgustust ei leidnud, otsustas mees kogudusest välja astuda.

Üks pöördumisele allakirjutanu on Tallinna tehnikaülikooli haldustöötaja ja lapsevanem Anu Johannes. Ta ütles, et pole õige õpetada usundiõpetamise all seda, mida saab edasi anda ka ilmalikul kombel ja teistes õppeainetes.

Samuti häiris teda, et religiooniõpetust tahetakse sisse viia teiste vajalike ainete, nagu füüsika ja matemaatika arvelt.

Haridusminister Mailis Repsi sõnul peaks koolides religiooniga seotud küsimusi käsitlema, sest see on osa haridusest.

Pöördumise algataja Vällik ütles, et nende üleskutse jääb internetti üles kuuks ajaks. Seejärel kavatseb ta saabunud kommentaaride teksti toimetada ning valmis materjalidega kuhugi pöörduda.

Eestis õpetatakse religiooni valikainena 50-60 koolis.