Müüa selliseid autosid on sama, mis pakkuda lastele tsüaniid-kaaliumist tehtud komme pakendatuna ilusatesse ümbristesse. Milleks lülitada televiisorit kaabelvõrku sadade taevakanalitega, kui lõppkokkuvõttes piirdub televaataja ikkagi vaid kahe-kolme, äärmisel juhul nelja kanaliga?
Alustatud loetelu võiks jätkata lõpmatuseni.
Miks kasutavad inimesed massiliselt mõttetuid teenuseid, ostavad absoluutselt mittevajalikke asju? Tihti tehakse seda veel üle jõu käia ähvardava pingutusega, võttes enesele pangalaenu raske koorma. See tekitab sageli sügavat depressiooni. Vahel puuakse end üles.
Kuid sageli surrakse südameinfarktidesse, sest ei panda vastu närvilisele ülekoormusele, mida nõuab agressiivne reklaam elustandarditele järelejooksmiseks. No miks peab üks inimene ometi sedaviisi käituma? Vastus küsimusele on äärmiselt lihtne. Seepärast, et suurem osa inimesi on idioodid.
See on teaduslikult tõestatud fakt.
Kui palju on meie seas pedesid? Statistika ütleb, et 1%. Aga kleptomaane, sarimõrvareid, seksuaalmaniakke? Samuti mitte üle ühe protsendi iga nimekirjas toodud kategooria kohta. Aga ksenofoobe, püromaane, grafomaane ja kuutõbiseid? Umbes sama näitaja.
Aga sadiste, masohiste, tunnustamata geeniuseid, eelmise aasta lume kollektsionääre, tulnukatega kontakteerujaid, igiliikuri leiutajaid, jalgpallifanaatikuid, poliitikuid, anonüümseid alkohoolikuid.
Vaadates enda ümber, lastes mälust läbi kogu oma sõpruskonna ja tuttavad, koostate ilma igasuguse raskuseta nimekirja 70-80-st tüüpilisest idioodist. Mõned tüübid ristuvad, tootes mutante. Kõiki üksikjuhtumeid kokku liites saate tulemuseks, et maailmas on kõigist inimestest 70-80% idioote.
Alati on parem seal, kus ei ole idioote.
Kuid nad on kõikjal. Neid on väga palju. Nad pressivad massiga. Nad on lambapead, kes kütavad ära õrna headuse metsa.
Mida ma pakun? Ma pakun kõigi idiootide nimed kõikidest maailma telefoniraamatutest eemaldada. Idiootide rinnale kirjutada eemaldamatu ereda värviga ja suurte tähtedega „IDIOOT“. Kõik pangaoperatsioonid idiootidega ümber arvestada IKO (idiotismi keskmine omahind) kursiga.
Kõikidele manageridele personalitöö valdkonnas laiali saata ranged instruktsioonid, et iga vestlust vabale töökohale soovi avaldava kandidaadiga alustada küsimusest: “Kas te olete idioot?“ Jaatava vastuse korral ilmutada valvsust ning pakkuda idioodile kõrgelt tasustatud ametikohta meelitava perspektiiviga karjääri kiirele tõusule.
Kohustada kõiki meediakanaleid, eriti aga televisiooni, laiemalt ja sügavamalt urima idiotismi ning esitada seda auditooriumile talle arusaadavas formis.
Kõikides lennujaamades seada passikontrollis üles aparaadid, mis silma võrkkesta järgi määravad kalduvuse idiotismi.
Ja — peaaegu oleks kõige olulisema unustanud — kõigile idiootidele lubada juurdepääsu internetile ainult eelregistreerimisega ja elavas järjekorras.
