Komisjoni esimehe riigiprokurör Margus Kurmi sõnul kinnitas uuring, et laeval veeti 1994. aasta 14. septembril ja 20. septembril sõjatehnikat, kuid tegu oli Rootsi operatsiooniga.

„See ei toimunud koostöös Eesti ametkondadega,” märkis Kurm. Komisjon ei saa täielikult välistada võimalust, et Rootsi luureasutustega tegi koostööd mõni isik eraviisiliselt.

Komisjon ei leidnud tõendeid, nagu oleks sõjalise kasutusega seadmeid või materjale veetud 28. septembril, mil toimus laevahukk.

Justiitsminister Rein Langi kinnitusel ei tuvastatud mingit seost laevaõnnetuse ja sõjatehnika vedamise vahel.

„On küll kuulujutte, spekulatsiooni ja vandenõuteooriaid, kuid ei ole mingit alust seada kahtluse alla Estonia huku ametlikku lõppraportit,” märkis Lang.

Justiitsministri sõnul otsustas vabariigi valitsus, et uurimiskomisjon jätkab tööd. „Vahearuannet on oodata ilmselt juba selle aasta jooksul.”

Komisjon hakkab muuhulgas uurima, mis põhjustab spekulatsioone, et Estonia uputati.

„Tahame teada, kas nende spekulatsioonide näol ei ole tegu pahauskse tegevusega Eesti riigi vastu. See on riiklik julgeolekuküsimus,” märkis Lang.

Kriminaalasja laevahuku uurimiseks ei algatata. „Selleks ei ole põhjust, kuid isegi, kui selleks oleks tahe, pole see võimalik, sest tänaseks oleks võimalik kuritegu aegunud,” ütles Margus Kurm.

Estonial toimunud sõjalise kasutusega seadmete veo asjaolude uurimiseks moodustati asjatundjate komisjon tänavu 7. märtsil. Kokkukutsumise ajendiks oli Rootsis avalikuks tulnud info, et Estonial veeti Eesti-Rootsi vahel sõjatehnikat.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid