„Tõstame natuke kiirust,” on sõnad, mida kopteri kapten lausus pisut enne allakukkumiskohta jõudmist. Järgneb hüüatus ja kümme sekundit müra. Seejärel vaikselt:
„mayday, mayday, mayday.”
Kolm korda. Selleks ajaks oli kopter oma nina järsult üles keeranud ning vasakule küljele kaldu pööranud, seejärel keeras kopter tagasi paremale. Enne merre kukkumist pööras kopter paremale 13 korda. „Kas meil läks saba,” küsis teine piloot. Sellega on eristatavad kõnefraasid lõppenud. Võib oletada, et saba kadumise mulje sai piloot suurest pöörlemisest.

Olemasoleva tõendusmaterjali põhjal võib väita, et ükski kopteri osa ei eraldunud kere küljest ega purunenud õhus, vaid alles kokkupõrkel veepinnaga, vee all või kopteri väljatõstmisel. Samuti olid merepõhjast kokku korjatud kopteritükid üksteisele suhteliselt lähedal. Kaugemale oli kandunud vaid peamootorilaba, mistõttu alul spekuleeriti, et see eraldus juba õhus ning põhjustas sel moel ka õnnetuse.

Mootori kõik neli laba olid purunenud sarnaselt. Ka see toetab teooriat, et ükski osa ega tükk ei tulnud kopteri küljest lahti õhus. Kopteri mootor töötas kuni veega kokkupõrkeni, siiski on registreeritud mootori töö aeglustumine paari sekundi vältel enne seda. Uurimiskomisjoni aseesimees Tõnu Ader sõnas, et meeskond ise võis püüda mootorit seisma panna.

Kapten ega piloot ei üritanud kopteri õhupatju avada. Kuni mingi kiiruseni pole need elektrivõrku ühendatud. Pole teada, kas meeskond nende võrku lülimist siiski üritas või mitte. Võimalik, et kui padjad oleksid olnud avatud, oleks see lööki pehmendanud või kopterit koguni vee peal hoidnud. Samas pole õhupadjad mõeldud nii äkiliseks maandumiseks.

Küsimusele, miks ei saanud lennujuhtimiskeskus kopteriga ühendust, vastas Ader, et ilmselt olid mehed selleks hetkeks ametis kopteris toimuva kontrolli alla saamisega.

Vastupidiselt õnnetusjärgsele infole oli väljastpoolt vrakki leitud mehe puhul tegu kopteri kapteni, mitte piloodiga. Kapten pudenes kopterist välja tahtmatult ning peale kokkupõrget veega, aga ilmselt enne kokkupuudet merepõhjaga.

Kirjalikul kujul raportit avalikkusele esialgu ei esitleta. Seda palusid kopterihuku ohvrite omaksed, põhjendades seda sellega, et vastasel juhul tekitataks omastele põhjendamatuid kannatusi.

Tallinnast Helsingisse teel olnud Copterline’i kopter Sikorsky S-76C+ kukkus Tallinna lahte 10. augusti pärastlõunal mõni minut pärast õhkutõusmist. Hukkusid kõik 12 pardal olnud reisijat ja kaks meeskonnaliiget.