Inglise keel Eesti riigikeeleks?
„Ühtegi majanduslikku argumenti (lisaks selgesti mõõdetavate eduindikaatorite puudumisele) ei näi selleks igatahes olevat ning lisaks tõotavad asjatust raharaiskamisest loobumisega kaasnevad poliitilised ja lausa maailmakultuurilised boonused tulu, mille kõrval jonnakas eestikeelsuse nõudmine tundub vähemalt naljakas,” lisab autor.
Valge sõnul võiks juba järgmisest õppeaastast alustada üleminekut üleriigilisele inglise õppekeelele.
Koos inglise keele omaksvõtuga tõuseks eestlaste konkurentsivõime maailmas ja vabaneks suur hulk raha, mida seni kulutatud integratsioonile, seaduste tõlkimisele ja keeleuurimisele.
Eesti keelt võiks olla koolides lapsevanema loal vaid tund nädalas. „Mingil määral peaks eesti keelt õpetama neile, kes vanade tekstide lugemisega kokku puutuvad,” nendib autor.
„Kuna eesti keele turuväärtus on eeldatavalt madal (maailma tuhandete kõrgkoolide hulgas õpetatakse seda vaid poolesajas), on meile kõigile kasulik ülemaailmselt pruugitavale riigikeelele siirdumine,” kirjutab Valge ja lisab, et kakskeelsus oleks liialt koormav.
„Riigi sees väheneks rahulolematus ja suureneks poliitiline stabiilsus, sest oleks võimalik likvideerida keeleinspektsioon ning suureestlasi ei saaks enam väiksemate ahistamises süüdistada,” nendib ta.
Välispoliitilised plussid aga oleksid tema sõnul mõõtmatud. „Kui seni on meil olnud kama, laulev revolutsioon, tiigrihüpe ja tulumaksusüsteem, siis nüüd oleksime riik, mis esimesena täielikult kõrvaldab olulise takistuse tööjõu vabalt liikumiselt, kohaliku keele.”
Valge soovitab veel Kalevipoja seiklused asendada Potteri omadega asendada ja kaaluda Kristjan Jaagu, Reimani, Tõnissoni ja teiste taoliste mälestussammaste koondamist kilplaste parki.