Kuigi Aab tegi ettepanekud puudujäägi katmiseks juba mai lõpus, pole valitsusliidul ikka veel ühist seisukohta, kust leida eelarveaugu katteks raha, kirjutab Postimees.

Sõelal on kolm lahendust: riigi makstava sotsiaalmaksu tõstmine, haiglate omatulude maksustamine ja kapitalikulude katmine riigieelarvest. Reformierakonna aseesimehe Meelis Atoneni sõnul ei võimalda riigieelarve projekt haiglate kapitalikulude katmist. “Raha ei saa võtta sealt, kus seda ei ole.”

Reformierakond eelistab patsiendi omavastutuse suurendamist. “Inimene võiks saada praeguse 80 asemel 70 protsenti haigushüvitist. Ühe variandina võiks seda vähendada teisest haigusnädalast alates,” selgitas Atonen. Kaaluda võiks ka haigushüvitise maksmist kolmandast või neljandast haiguspäevast.

Rahvaliitlasest riigikogu sotsiaalkomisjoni juht Mai Treial peab suurimaks vaidlusküsimuseks haiglate tulude maksustamist, mis võib tõsta mõnes haiglas voodipäeva- ja visiiditasu.

Treiali sõnul pole hea variant ka Reformierakonna pakutud haigushüvitiste vähendamine ning Rahvaliit eelistab parima lahendusena seda, kus teatud osa maksab tööandja ja näiteks neljandast päevast võtab hüvitamise üle haigekassa.

Sotsiaaldemokraat Eiki Nestori sõnul saab haiglate kapitalikulude katmine riigieelarvest olla vaid ühekordne lahendus.

“Õigem oleks arvestada kapitalikulud tervishoiuteenuste hindadesse, see tähendaks haiglatele töö eest õige hinna maksmist ja võimaldaks neil pangalaenu võtta,” sõnas Nestor