Prantsusmaa “ei” paneks euroliidu värisema
Kui presidendi kõne mõjuks, tuleks seda võtta imena: viimaste küsitluste järgi on lepingu vastu kuni 55 protsenti kodanikest. Ometi pole miski võimatu, sest umbes veerand prantslastest ei tea veel, mille poolt häält anda.
Prantslaste „ei” annaks Euroopa Liidu integratsiooniprojektile tugeva hoobi, sest uue põhiseaduse jõustumiseks peavad selle heaks kiitma kõik 25 liikmesriiki.
Prantsusmaa välisterritooriumide hääletajad alustasid hääletamist juba laupäeval. Hääletus algas hommikul Kanada idarannikul asuvatel 7000 elanikuga Saint-Pierre ja Miquelon’i saartel.
Teised välisterritooriumid hääletavad tänase päeva jooksul ning hääletajad Prantsusmaal ütlevad oma sõna pühapäeval.
Prantsusmaa on alles teine Euroopa Liidu liikmesmaa, kes uue põhiseaduslepingu rahvahääletusele paneb. Rahvahääletus oli seejuures president Chiraci enda valik, sest põhiseadus seda ei nõua. Seni ainuke referendum Hispaanias läks edukalt, samuti on mitu riiki kiitnud lepingu heaks parlamendis.
Prantslaste pearaputuse taga võib näha palju tegureid — protesti nii valitsuse kui ka EL-i üldiste suundumuste vastu. Paljuski määrab prantslaste eeldatavalt negatiivse hääletustulemuse hirm tuleviku ees, kus “Poola torulukksepad” neilt töö ära võtavad. Põhiseaduslepe tundub keskmisele Prantsuse valijale õõnestavat nende heaoluriiki ja edendavat anglosaksi “ultraliberaalse” majandusmudeli pealetungi.
Negatiivne tulemus referendumil toob ilmselt kaasa äkilise ebastabiilsuse. Näiteks Euroopa Liidu ühe alustala Maastrichti lepingu põrumine Taanis 1992. aastal viis rahaturud paanikasse ning sundis Suurbritanniat ja Taanit lahkuma Euroopa fikseeritud valuutakursi süsteemist. Seekord nii karmi hoopi ei oodata — viimaks ratifitseeritud Maastrichti lepe viis tugevate sidemete tekkimisele ühenduse liikmesmaade vahel.
Prantsuse meedia on agaralt spekuleerinud Chiraci võimalike sammude üle referendumi “ei” korral. Nädalaleht Paris Match ennustas, et president tagandab sellisel juhul juba esmaspäeval ametist peaminister Jean-Pierre Raffarini, kelle võimaliku mantlipärijana nähakse siseminister Dominique de Villepini või kaitseminister Michele Alliot-Maried.
Kui prantslased lükkavad pühapäevasel rahvahääletusel Euroopa Liidu põhiseaduse tagasi, ei jää muud üle, kui korraldada uus referendum, ütles Prantsusmaa ekspresident Valery Giscard d’Estaing.
EL-i põhiseaduse koostamist juhtinud Giscard’i sõnul võiks uus rahvahääletus toimuda pärast seda, kui kõik teised riigid on leppe üle hääletanud, seega 2006. aasta oktoobris. Kordushääletuse võiks teha ka teistes riikides, kus esimese hääletuse tulemuseks on “ei”, lausus ta.
Eelnevalt oli peaminister Jean-Pierre Raffarin kuulutanud, et Prantsusmaa ei korralda uut rahvahääletust Euroopa Liidu põhiseaduse üle, kui valijad leppe pühapäeval tagasi lükkavad.
