Riik arendab e-terviseteenuseid
Projekte rahastatakse 75 protsenti ulatuses Euroopa Liidu ja 25 protsendi ulatuses Eesti riigi vahenditest. Digitaalne terviselugu läheb maksma ligi 25, digiretsept ligi 3,7, digiregistratuur ligi 3kolm ja digipildid ligi kolm miljonit krooni.
Digitaalne terviselugu peaks toimima hakkama 2008. aasta lõpus, teised projektid käivituvad varem ja liidetakse terviseloo süsteemiga. Esimene digiretsept on kavas väljastada 2007. aastal.
Sotsiaalministeeriumi projektijuhi Jaak Parre sõnul võimaldab digitaalne terviselugu patsiendil läbi arvuti näha oma terviseandmeid ning nende kasutamist. Arstil tekib õigus patsiendi terviseandmeid näha siis, kui ta vajab teavet inimese raviks või on patsiendi tervis ohus.
Parre sõnul on seoses arstide õigustega olnud juba diskussioone ja arutelusid, aga täpne süsteem töötatakse välja projekti käigus. „Andmete õige kasutamine reguleeritakse õigusaktidega. Igast kasutusest jääb arvutisse maha jälg, kes ja mis põhjusel andmeid kasutas. Riigi poolne järelkontroll hakkab pisteliselt kontrollima, kas konkreetsed andmete kasutamise juhtumid on põhjendatud,“ selgitas Parre.
Samuti defineeritakse õiguste süsteem, mis eriala arstid peaks milliseid andmeid nägema.
Soovi korral saab patsient piirata oma tervisandmete kasutamist, kuid siis tuleb tal arvestada, et kui arst määrab näiteks vale ravimi, on ta ise vastutav.
Kui käiku tuleb digiretsept, siis ei pea inimene enam kaasas kandma paberretsepti. „Ta saab minna ükskõik millisesse apteeki ning apteeker väljastab talle ravimi. Digiretsept välistab retsepti kadumise või selle, et apteeker ei suuda lugeda arsti käekirja ja patsient peab minema uue retsepti järgi,“ sõnas Parre. Kui patsient vajab korduvretsepti, siis ei pea ta tegema visiiti perearsti juurde, vaid piisab telefonikõnest.
Digiregistratuuriga luuakse ühtne üleriigiline arsti vastuvõtule registreerimise süsteem, mis tähendab kohalike registratuuride ühendamist keskse portaaliga. Patsiendile tähendab see, et jääb ära visiit, millega ta broneerib vaid raviaja. Selle saab läbi arvuti määrata perearst, kes edastab ka elektroonilise saatekirja.
Digiregistratuuri kaudu saab patsient ülevaate kõikide Eesti erialaarstide ravijärjekordade pikkusest.
Digipiltide kasutusele võtmine välistab nende kadumise arhiivides. „Samuti ei pea patsient jalutama pilt näpus, vaid see saadetakse läbi elektroonilise süsteemi,“ ütles Parre. Digipiltide alla jäävad nii röntgenpildid kui ka muude radioloogiliste uuringute tulemused.
Praegu on Eestis kasutusel mitmed tervishoiuteenuse osutajate endi poolt loodud e-tervise teenused: digipiltide (so röntgenpildid ja muud radioloogialased pildid) vahetus TÜ kliinikumi ja teiste haiglate vahel, tervisportaalid, mis jagavad patsiendile infot. Ka haiglad kasutavad oma organisatsiooni siseselt erinevaid e-tervise teenuseid.
