Priit Pullerits tsiteerib oma arvamusloos Postimehes Sokratest: abiellud või mitte, kahetsed niikuinii. „Ainult et ühed kahetsevad rohkem kui teised. Rohkem on põhjust kahetseda neil, kes ei abiellu. Ja neid on Eestis kahjuks üha rohkem.”

Ajakirjanik väidab, et ka erinevad uuringud on näidanud, et abielus inimesed on enamasti nii kehalt, hingelt kui vaimult tervemad.

Mehed võidab Pulleritsu sõnul abielust tavaliselt rohkem. „Kuid mitte tugevama õigusega, vaid pigem viletsama individuaalse eluoskuse tõttu.” Meeste isikliku heaolu hinnangud pere sees on kõrgemad kui poissmehena elades, kinnitab Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika professor Dagmar Kutsar.

Arusaadav, miks mehed end abielus paremini tunnevad, nendib autor. „Nad ei pea kõhtu täitma ainult kuiv- ja rämpstoiduga, vaid võivad loota soojale õhtusöögile. Nad kaanivad vähem alkoholi ja kisuvad vähem suitsu. Nad ei pea ennasthävitavaid pidusid. Saabuvad õhtul õigel ajal kaine peaga koju ega saa keset ööd kusagil kangi all tappa.”

Naistel seevastu ei tõuse abielust tervisele ja enesetundele nii suurt kasu. „Kaunima sugupoole esindajate muserdatus võib olla tingitud asjaolust, et nemad — ja need on siin professori, mitte minu sõnad — kurdavad ja virisevad elus rohkem kui mehed,” teatab Pullerits.

Ent ega naised abielludes võiduta jää, lohutab Pullerits. „Arvestades tõsiasja, et statistikaameti andmeil ei leidu Eestis pea ühtki ametit, kus naised teeniksid meestest rohkem või nendega samaväärseltki, on suurem materiaalne kindlus mehelemineku järel garanteeritud. Abielu jooksul soetatud vara on ju abikaasade ühisvara.”

Pullerits refereerib kahe ookeanitaguse majandusteadlase avastust, et abielus tagatud korrapärane seks annab inimestele sama suure õnnetunde nagu 50 000-dollariline palgatõus aastas. „Eesti vääringus teeb see 600 000 krooni. Nii suure rahalise võidu nimel vist tasuks juba abielluda, või mis?”