Yana Toom: Minister Lukas laimab mind
Alustan esimesest, mille kohaselt abilinnapea Yana Toom otsekui oleks selle poolt, et "jätkata totaalselt venekeelse gümnaasiumihariduse pakkumist" ja solvaks sellega vene koolide õpetajaid.
Kahjuks pole Eesti poliitikas seni eetikakoodeksit, mille kohaselt laim oponendi aadressil oleks kui mitte karistatav, siis vähemalt taunitav. Nii et ministri vabandustele ma ei looda. Tahan aga täpsustada, et ei ole kunagi ega kusagil solvanud õpetajaid, kes õpetavad eesti keeles, nagu ei ole ka kunagi väitnud, et vene gümnaasiumides tuleks õppetöö tagasi "totaalselt" venekeelseks muuta.
Tallinnas ei ole ühtegi vene gümnaasiumi, kus ei õpetataks eesti keeles ettenähtud kogust õppeaineid. Mis tehtud, see tehtud ja sõltumata sellest, kuidas see on tehtud, ei soovi ma meie lastele veel üht "haridusreformi".
Aga ma ei pea õigeks ülemineku jätkamist sotsialistlikus lööktempos – on ilmselge, et vene kooli eestistamine tekitab palju küsimusi ja sünnitab probleeme, mis nõuavad analüüsi ja lahendusi.
Mis puutub nii eesti kui vene koolide õpetajatesse, siis ma suhtun neisse sügava austuse ja tänutundega ning seda mitte üksnes abilinnapeana, vaid ka emana. Tõsiasi, et ma keeldun sulgemast silmi vene kooli probleemide ees, ei anna mitte kuidagi vastupidisest kinnitust.
On aeg tulla minister Lukase teise teesi juurde: vene gümnaasiumide üleminek eesti õppekeelele jätkub kõigele vaatamata. Kiiduväärt sihikindlus! Ainult üks küsimus: miks ignoreerib minister, laimates Toomi ja lubades avalikkusele vene kooli kiiret eestistamist, täielikult teadlaste järeldusi?
Toon osaliselt ära Tartu Ülikooli teadlaste poolt haridus- ja teadusministeeriumi tellimusel käesoleva aasta septembris valminud uurimuse „Vene õppekeelega koolide valmisolek eestikeelsele gümnaasiumiõppele üleminekuks“ tulemused, mis ei ole just lohutavad.
Toon vaid mõne näite, mis kõik peaksid panema ministri väga tõsiselt mõtlema üleminekutempo ja kvaliteedi üle.
1. Küsimus vene koolide õpetajatele: millised on teie arvates ainete eesti keeles õpetamise võimalikud tagajärjed?
Vastused:
84% - tõuseb eesti keele valdamise tase
79% - halveneb ainetundmise tase
75% - kasvab konkurss kutsekoolidesse
75% - kasvab välismaale õppima sõitjate arv
71% - rohkem noori inimesi asub õppima Eesti kõrgkoolidesse
71% - halveneb vene keele valdamise tase
71% - sagenevad õppetöö katkestamised
63% - halvenevad riigieksamite tulemused
Ülejäänud seisukohad, mida jagas alla poole küsitletutest, üldpilti eriti ei muuda. See on aga järgmine: täiusliku eesti keele valdamise eest maksab venekeelse kooli abiturient praegu ebaproportsionaalselt kõrget hinda, kuna, nagu me näeme, märgib vene koolide õpetajate absoluutne enamus ära vaid ühe eesti keeles õpetamise positiivse tulemuse – õpilaste arvu kasvu Eesti kõrgkoolides.
2. Küsimus õpilastele: kas saite põhikoolis eesti keele piisavalt hästi selgeks, et gümnaasiumis selles keeles õppida?
Vastused:
9% - täiesti ebapiisavalt
29% - pigem ebapiisavalt
34% - osaliselt piisavalt, osaliselt ebapiisavalt
16% - pigem piisavalt
15% - täiesti piisavalt
Nagu me näeme, võib vaid kolmandik gümnasiste kiidelda edasise õppimise jaoks piisava riigikeele tundmisega. Aga minister raporteerib ülemineku toimumisest järgmisel õppeaastal!
3. Küsimus õpilastele: milliste probleemidega olete kokku puutunud eesti keeles õppides?
Vastused:
85% - eesti keeles on keerulisem õppida
82% - seda oleks pidanud tegema järk-järgult
81% - õppimisele kulub rohkem aega
65% - minu hinded läksid halvemaks
64% - tund muutus väsitavaks
62% - keeleoskus on mind takistanud kontrolltööde tegemisel
61% - ma ei saa töös nii aktiivselt osaleda, kui ma tahaksin
60% - tahaksin kõigele käega lüüa
54% - raske on mõista tunni mõtet
53% - raske on ühe keele pealt teise peale ümber lülituda
49% - õpetaja on hakanud keskenduma parimatele õpilastele
43% - liiga palju tähelepanu osutatakse eesti keele õigesti kasutamisele
33% - me ei saa õpetajaga teineteisest aru
29% - õpetaja on eesti keele kasutamisel liiga kangekaelne
25% - õpetaja ei oska piisavalt hästi vene keelt
23% - õpetaja ei oska piisavalt hästi eesti keelt
Ja lõpuks kõige ülaltoodu loogiline tulemus. Küsimus õpilastele: kas te tahaksite Eestist ära sõita?
Vastused:
6% - ei mingi hinna eest
36% - praegu ei oska öelda, kunagi võib-olla
18% - mingiks ajaks, aga mitte päriseks
40% - jah, tahan päriseks ära sõita
Lõpetuseks tsiteerin Eesti Päevalehes ilmunud artiklit, mille on kirjutanud ülalkirjeldatud uurimuse autorid Anna Masso ja Katrin Kello.
"Kvantiteedi (suur hulk eestikeelseid aineid) asemel tasub panna rõhku kvaliteedile (pigem vähe, aga sisuliselt põhjendatud ja kvaliteetselt õpetatud aineid). /…/ Probleemidest vaikimine ei tule kasuks kellelegi – ei Eesti riigile, ühiskonnale ega õpilastele."
Ilmselt minister Lukas nii ei arva.
Pealinna vene koolid lähevad – kui nende hoolekogud ei otsusta teisiti – seaduses määratud ajal 60 protsendis õppeainetest üle eestikeelsele õppele. Koolid on meil tugevad ja õpetajad tublid. Mina aga jään arvamusele, et kõigi ühe mõõdupuuga mõõtmise asemel tuleks läbi viia korralik monitooring ja mõõta tegelikku – mitte dokumentidest lähtuvat – olukorda vene koolides. Kusjuures lisaks pedagoogidele oleks kena kuulata ära ka lapsed ja nende vanemad.
Ministeeriumil seda ilmselgelt kavas pole. Iga katset teemat avalikult arutada vaadeldakse kui riigivastast propagandat: IRL on saduldanud harjumuspärase hobuse ja alustab valimiseelset kampaaniat.
Haridusstsenaariumi suuna loeb selgelt välja ministeeriumi uudistest: paha vene abilinnapea tahab jätkata venestamist. Ärgem laskem haridusreformi solvata! Ja kool saab järjekordselt poliitilise võitluse areeniks. Jah, härra minister?
