Windows Vista RC1

Microsoft pani asjahuvilistele veebis välja oma uue operatsioonisüsteemi eelversiooni Windows Vista RC1. Selles versioonis peaksid kõik uuendused paigas olema ja kogu süsteem juba viidud seisundisse, mis lubab seda miljonitele asjahuvilistele näidata. Nii see ongi, kuid ometi pole Vista veel kaugeltki valmis. Nähtavasti läheks vaja ka versiooni RC2, mis muudab kahtlaseks kas Microsoft ikka saab novembris Vistat arvutimüüjatele ja ettevõtetele tarnida. Eks see ole rohkem arvutimüüjate mure.

Installeerimine on nüüd piisavalt kiire, draiveritega varustatus juba üsna hea (vähemalt 32-bitisel versioonil). AMD Athlon 64 3200+ protsessori, 1GB mälu ja ATI Radeon X1300 512MB videokaardiga arvutil töötas Vista normaalselt. ATI väited, et isegi X1600 videokaart pole veel optimaalne, tunduvad seega ülepakkumisena. Vista hõivas puhkeolukorras 600-700MB mälu ja pea iga tööoperatsioon kruvis hetkeks protsessori taktsageduse maksimumini. Töö sujuvust see siiski ei mõjutanud. Uutel arvutitel ei tohiks riistvaraga probleeme olla. Mälu peaks Vista jaoks olema vähemalt 1GB ja kui rahakott vähegi lubab, siis rohkem.

Kasutajaliides (menüüd, poolläbipaistvad aknad, akende raamide värvi muutmine, kaustaakende ikoonid jm, klõpsa pildil) on minu arvates ilus, v.a ekraani küljel paiknev paneel, millel kuvatakse pisiprogrammide aknad, nt kell, kalender jm. Paneeli käivitamine venitab arvuti alglaadimise aja pikaks ja seda on tülikas ekraanilt eemaldada. Paneeli pärast küll arvutile laiekraaniga kuvarit ei tasu hankida. Olen nõus Paul Thurrottiga, kes avaldas nördimust, et see „bloated, semi-useless strip of screen“ on vaikimisi sisselülitatud. Et Thurrott on Vistat igast küljest ülipõhjalikult lahanud ja kirjeldanud, siis jäägu üksikasjad siin esitamata.

Vista RC1 töötada on täiesti võimalik, kuid vaja oleks veel lõppviimistlust, sest paljud kasutajaliidese elemendid on ebaloogilised ja akende elementide graafiline kujundus pole igal pool ühesugune (loe esimesena viidatud artiklit). Tundub, et keegi pole vaevaks võtnud eri arendajagruppide töö tulemusi süsteemi ulatuses ühtlustada. Mitmete häirivate omaduste tuunimiseks on katsetajad juba välja pakkunud pika juhendi (loe teisena viidatud artiklit). Probleeme on paljude programmidega, sh Microsofti omad, ja mängudega. Uuendamine Windows XP-lt on vaevane (loe kolmandana viidatud artiklit).

64-bitise versiooni jaoks ei ole endiselt Internet Exploreri Flash-pluginat (süüdlane on Adobe), Media playeri jaoks 64-bitiseid kodekeid. Seetõttu installeeritakse neist programmidest 64-bitise süsteemi korral ka 32-bitised versioonid. Paljud programmid ei tööta korralikult. Tundub, et 64-bitist Vistat pole esialgu veel mõtet kasutada.

Vista on üles ehitatud nii, et kasutajat püütakse senisest veel rohkem panna Microsofti failivorminguid ja abiprogramme kasutama ning Microsofti tasulisi internetiteenuseid (viirusetõrje, muusika- ja videomüük jt) ostma. Nt viiruste ja rämpsposti tõrjeteenus Windows Live OneCare aastatellimus maksab 50 dollarit. Päris kena teenistus, kui arvestada Windowsi kasutajaskonna suurust, ja seda vaid ühe teenuse eest. Ostate kalli Windows Vista, mis olevat kõige turvalisem Windows, ja maksate turvalisuse tagamise eest veel iga aastal Microsoftile lisatasu. Usutavasti on Microsoftil seoses Vistaga oodata uusi kohtuprotsesse ja ettekirjutusi ja Euroopasse võib see saabuda hilinemisega.

Toote litsents jätab kõik õigused Microsoftile ja kõik kohustused ostjale. Tuleval aastal üritatakse teile uut arvutit müüa koos Windows Vistaga. Isegi kui tahaksite, on paljudel juhtudel, nt välismaist sülearvutit ostes, võimatu sellest keelduda. Paljud kommentaatorid leiavad, et Vista on ikka veel toores (is still a mess).