Olukorda pingestab Hanko sõnul ka see, et uue seaduse järgi ei saa kannatanu kindlustusandja hiljem raha süüdlase seltsilt tagasi nõuda.
"Kui keegi sooritab avarii, milles su auto ning võib-olla ka sa ise saad kannatada, makstakse sulle kahju välja su enda kasko- ja õnnetusjuhtumi kindlustuspoliisi pealt," selgitas Hanko võlaõigusseaduse toimet. "Kui su enda poliisidest täielikuks hüvitamiseks raha ei jätku, alles siis makstakse ülejäänud raha süüdlase vastutuskindlustuse järgi."
Teise osapoole süül tekkinud kahjude hüvitamine kannatanu poliiside arvelt halvendab kindlustusvõtja olukorda ka edaspidi. Hanko sõnul võib see tõsta kliendi edasisi kaskokindlustuse preemiaid, sest tavaliselt arvestavad kindlustusseltsid lepingu hinna arvutamisel ka varasemaid kahjusid.
Veel olulisem tagasilöök õnnetuses kannatanud kliendile on see, et kahjude väljamaksmisega väheneb põhjendamatult tema kindlustuskaitse, rääkis Hanko.
"Kui näiteks kliendil on kaskokindlustus 500.000 krooni peale ja talle tehtud avarii tõttu makstakse ta oma poliisilt välja 250.000 krooni, siis säilinud summa, mida on võimalik edasi kasutada, on vaid pool lepingusummast," sõnas Hanko. "Kui järgmisel kuul varastatakse tal auto ära, on tal kindlustusseltsilt saada vaid järelejäänud 250.000 krooni."
Kliendil on küll võimalus pärast hüvitist oma kindlustuskaitse taastada, kuid sel juhul peab ta teise süü tõttu oma poliisi uuendamiseks täiendavat raha maksma.
Hanko sõnul ei osanud seadust välja töötanud justiitsministeeriumi töötajad kindlustusseltside juristide arupärimisele anda ühtegi rahuldavat põhjendust.
