Pärast pronkskriisi tegi ettepaneku keelustada vene telekanalid mäletatavasti Reformierakonna poliitik Kristiina Ojuland, ent see mõte ei leidnud avalikkuses ega ka poliitikute seas kuigi elavat vastukaja. Nüüd, pärast Gruusia sündmusi, kaitses üks Ojulandi parteikaaslane hoopis ETV saadete kiire subtitreerimise mõtet, ent paraku ei tekitanud laiemapinnalist debatti seegi.

Märksa rohkem mõtet sees on Rahvusringhäälingu plaanides muuta senine AK poole pikemaks ning tuua ETV ekraanile ka venekeelne väitlussaade. Praeguse seisuga paistab venekeelse ETV2 idee rahapuudusse surnud olevat, ent AK pikendamine ja ühe saate lisamine võiks tõepoolest reaalne olla.

Loomulikult ei võõruta need uuendused siinseid venelasi päeva pealt sellest infoväljast, milles nad on elama harjunud. Telesaadete vaatamise harjumused muutuvad väga pika aja jooksul on rahalises arvestuses erakordselt kulukad. Ometi on venekeelse info pakkumine vajalik ja vältimatu.

Info leviku piiramine ja keelustamine ei saa olla pingeliste olukordade lahendus ühes demokraatlikus riigis. Liigagi hästi mäletame ju nõukogude ajast, mida infovälja piiramine ja moonutamine tähendab. Rohkem adekvaatset informatsiooni on alati parem kui mingit liiki info blokeerimine.