Tundus, et Eesti Ekspressi poolt mitu kuud ülal hoitud teema soikus sügisel täiesti loomulikul teel – no mida sa ikka nädalast nädalasse neist jahud, kui uut sündmust ju tegelikult ei olegi.
Aga ei – politsei suutis täna käivitada kahe metsavenna tabamiseks nii suurejoonelise operatsiooni justkui jahitaks taas O.J Simpsonit. Kas voitkajaht on tõesti lõppemas või süttib sütel taas leek ja ajakirjandus soojendab pikkadeks kuudeks üles vana hea materjali?
Politseinädal ja Madis Jürgen kihutavad praegu võidu Viljandimaa teedel, mida ummistavad niigi sajad leheneegrid ja muidu huvilised.
Huvitav, mis sellest erutavast muinasloost siis saab, kui Voitkad tulevahetuses elu jätavad? Või kui hoopis mõni politseinik surma saab? Või kui ainult üks Voitka ellu jääb?
Praegu on vennad eestlaste jaoks igal juhul kangelased – salapärased (elavad metsas, karmides tingimustes, tõelised mehed ju), pisut kriminaalsed (no keegi ei tea, milles nad täpselt süüdi on, aga anarhia on erutav), naljakad (EEs ilmunud lauamäng, jutud abielust õdede Ðmigunidega jne).
Täna võib politsei end seetõttu pigem lolliks teha, kui avalikkuse silmis usina korrakaitsjana silma paista.
Voitkade kuulsus aga kestab. Ja sentigi kulutamata! Näiteks Hansapanga peavalu Marcel Vichmann kulutab ilmselt tuhandeid, et avalikkuse ning ajakirjanduse silmis õige mehena paista. Voitkadel õnnestub see sõrmegi liigutamata.
Kuidas selliste üle küll õigust mõista, kui ajakirjanike abil kujundatud avalik arvamus seadusesätetega muudkui vastuollu läheb?
