Virve Liivanõmm: Palju isepäiseid kasvandikke

Anna Haava oli mures, et meist võib saada koltunud lehekülg aegade raamatus. Ega ikka saa küll. Internetis oleme igatahes alles, kui mitte mujal, siis oma kooli koduleheküljel vilistlaste nimekirjas. Eriti head väljavaated koolikrutskitega koos ajaloo annaalidesse talletuda on neil, kelle kustumatuse kaitsel seisab koolimuuseum. Gustav Adolfi gümnaasiumi ajaloomuuseumi peavarahoidja, varade uurija, giid ja koristaja on kooli endine õppealajuhataja Helda Venderström.

Kuninga soovil püsinud kool
1626. a kappas koos adjutandiga Tallinna alla Rootsi kuningas Gustav II Adolf. Tuli linnalt sõjaks Poola-Leeduga raha küsima, teadis, et linnas oli nunnaklooster tühjaks jäänud ja käskis sinna gümnaasiumi teha. Ladinakeelne kool sai käima pandud, avaaktus oli 6. juunil 1631 ning sellest ajast peale on meie vanim gümnaasium töötanud vahetpidamata. Majas Nunne tänav 10 on kooli muuseum 2006. a sügisest.

Kõige hullem on kasvatada laps kuulekaks
Aastal 1637 juhtis kooli legendaarne Heinrich Vulpius senior, keda poisid Hundiks kutsusid ja kelle akna taga nad ulgumas käisid. 17. sajandil oli rektori kohus õpilased selliste tegude eest läbi nüpeldada. Vitsakimpusid olnud kooli pinu taga tagavaraks alati küllaga.
Poolteist sajandit hilisemast ajast on muuseumis tallel Palmse mõisniku, Tartu ülikooli kuraatori, Baltimaade kindralkuberneri Carl Magnus von der Pahleni koolitunnistus. Selles seisab, et ühe kuu jooksul oli poiss tunnis tervelt kolm korda tähelepanematu, seitse korda oma asjades korratu ja sama sageli käitus halvasti.

Lapsest peast ei peagi ilmtingimata viks ja viisakas olema. Ehk nagu üks praegune koolijuht toonitab: kõige hullem on kasvatada lapsed kuulekaks. Siis nad ei saagi elus muuga hakkama, kui kuulavad, mis teised räägivad.

Vana kool mäletab, et riigimees Jaan Tõnisson oli raske iseloomuga, mistõttu vahetas tihti koole, Gustav Adolfis käis pool aastat. Praeguse riigi taassünnis suurte tegijatena osalenud selle kooli kasvandikest on paljud tiitlitetagi tuntud: Jaak Tamm, Juhan Parts, Peeter Olesk, Eiki Nestor, Tõnis Lukas, Jaan Tamm, Robert Lepikson, Toomas Luman, Allan Martinson, Indrek Neivelt. Ja kolm Interneti-telefoni Skype loonud noormeest: Toivo Annus, Ahti Heinla, Jaan Tallinn.
Muuseumis käib huvilisi Alaskast Austraaliani. Oma kooli muuseum mäletab meid kujunemisjärgus, aitab mõista, miks oleme sellised, nagu oleme. Mis siis, et mitte just Forseliused või Wiedemannid, aga ikkagi. Igaühel oma panus. Näiteks rektor ja Vääna parun Cristoph Adam von Stackelberg lõi kooli juurde vaesemate laste jaoks pansioni, mis andis prii ülalpidamise ka Kreutzwaldile, kui too Tallinnas kreiskoolis õppis.

Koolilugudel ei ole lõppu
Helda Venderströmi meelest on 20. sajandil koolis käinud poiste saatust liiga vähe uuritud, iseäranis neid lende, kes osalesid Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas. Neist lugudest sünnib nüüd raamat „Gustav Adolfi gümnaasiumi koolilood”. Vabadusristi saanud kunagise õpilase Elmar Nerepi poeg käis Rootsist Tallinnas, aitas isa pildilt üles leida, kinkis muuseumile tema koolilõputunnistuse.

Venderströmi lemmikeksponaat on puidust mälestusmedal „Meenuta aega!”, mis aitas 1930. a kooli lõpetanud poistel meeles pidada, et nad kohtuvad 50 aastat hiljem. Toona oli 42 lõpetajat, kaheksa neist saidki koolis poole sajandi pärast kokku, teiste hulgas konsistooriumi assessor praost Herbert Kuurme ja ehitusteadlane akadeemik Heinrich Wilhelm Laul.

Artikli täisteksti loe Õpetajate Lehest.