Vilja Kiisler: Sotsid löövad jõuga

Paljusid üllatas ETV „Tähelaeva“ saade, kus külaliseks oli Andres Anvelt, keda viimasel ajal meedias pidevalt tipp-politseinikuks nimetatakse – mis kipub kõlama nagu „staarfotograaf“ või „staarmeikar“. Nüüdseks on ilmne, et tegu oli valimiskampaania osaga.

Kas ETV toimetajad ise teadsid, milles osalevad, pole mulle teada, ent nüüdseks on asjad ühemõtteliselt oma kohale asetunud. Järgmisena näeme Anveltit eeldatavasti „Erisaate“ külalisena. Tähelepandavalt palju ruumi on Anvelt saanud ka Päevalehes, kus teatavasti töötab tema abikaasa Kärt Anvelt, kelle analüüside põhiallikaks on samuti peetud tema abikaasat.

Iseenesest ei ole ju midagi halba selles, kui üks noor ja andekas inimene on otsustanud poliitikasse minna. Kuivõrd sotsiaaldemokraatide uus juht Jüri Pihl on avalikult välja öelnud, et küllap tuleb tal tuleb tulevikus ka peaministriks hakata, siis on loogiline eeldada, et Anvelti näol on tegemist erakonna tõusva tähega, kes vaevalt lepib vähemaga kui siseministri koht.

Pikka aega karismaatilise liidri puuduses vaevelnud sotsiaaldemokraadid on Pihli näol kahtlemata tugeva juhi saanud. Võrreldes eelarvejamadest räsitud ja pikisilmi Brüsseli-komandeeringut ootava Padariga on Pihlil kahtlemata eeliseid: kõva kätt ihkavad valijad võivad temas linnapeakandidaadina näha tõsiseltvõetavat rivaali Savisaarele korruptsiooni järele lehkavas Tallinnas, pikemaajalises perspektiivis aga n-ö korra majja lööjat terves riigis.

Selles mõttes sobib Anvelt igati Pihli assisteerima. Iseasi on aga see, missuguse nüansi annab järjekordse jõustruktuurist pärit tugeva persooni liitumine erakonnana Eesti sotsiaaldemokraatiale. Pihlil on senimaani olnud silmatorkavaid raskusi sotsi maski näole sobitamisega: ei mõju kuigi usutavana, et tööinimese huvid ongi alati olnud tema prioriteediks.

Sama probleem tekib ka Anveltil. Muidugi kinnitab ta meile, et sotside lahendused loovad aluse ühiskonna ja majanduse stabiilsusele, ausale juhtimisele ning inimeste igapäevasele kindlustundele – ent mismoodi seda saavutatakse? Kas mitte viimati teistes poliitikutes tekkiva hirmu abil, et Anvelt ja Pihl valdavad infot, mida neil ei ole?