Vilja Kiisler: Riik mahitab rahva enesehävitust

Nimetagu pealegi Eesti Posti tegelased seda isikute tuvastamise teenuse osutamiseks — on ennekuulmatult küüniline ja vastik, et üks riigiettevõte osaleb juba oma olemuselt läbini ebaeetilises SMS-laenuäris.

Selle aasta alguses avaldas Reformierakonna fraktsioon toetust reklaamiseaduse muudatusele, mis nõuab SMS-laenu reklaamides toodaks välja selle laenu tegelik hind. Tegelikult pole selles valdkonnas erilist edasiminekut toimunud, pehmelt öeldes. Ühe konkreetse reformierakondlase karjatused, et SMS-laenud tuleb üleüldse keelata, on iseloomustatavad sõnadega: palju kära, vähe villa.

SMS-laenude poliitika on osutunud reformierakondlaste kahepalgelisuse supernäidiseks. Nimelt istuvad Eesti Posti nõukogus mitmed tuntud poliitikud (näiteks kunagine „äraostmatu“ Indrek Raudne ja Reet Roos), aga juhib seda nõukogu ju Meelis Atonen, kes on küll aktiivsest poliitikast lahkunud, ent ikkagi tuntumaid ja sõnakamaid oravaid.

Eesti Posti pikaajalistest juhtimisvigadest põhjustatud majandusraskustest oleme viimasel ajal palju lugeda saanud, selle üheks tagajärjeks on maapostkontorite sulgemise laine. Nüüd keelduvad Eesti Posti juhid meile ütlemast, kui suurt kasumit sellest „isikute tuvastamise teenuse“ osutamisest loodetakse.

Vaevalt väidaks ükskõik mis erakonna poliitik, et SMS-laenud on head ja õiged. Küll aga kavatseb riik hakata kasumit teenima ettevõtmise pealt, mida sedasama riiki juhtivad poliitikud — eriti võimuliitu juhtiva erakonna poliitikud — hukka mõistavad. Kuigi äriliselt aspektist võib asi jokk olla, on see moraalsest aspektist tülgastav.

Äriloogikast lähtudes võib ju öelda, et lollidelt tulebki raha ära võtta, kui nad ise on valmis selle tuulde laskma. Riigiettevõtte puhul on selline suhtumine aga täiesti lubamatu.