Vilja Kiisler: Presidendivalimised jäävad ära
Parteid ei tee katset kas või vormi pärastki kedagi teist Ilvese kõrvale kandideerima saada. Eesti presidendivalimiste kord ei näe ette „meest metsast“, kes võiks üksikkandidaatide kombel omatahtsi esile astuda ja kas või teoreetiliseltki ettemääratud tulemust mõjutada. Võimalikud kandidaadid on Ilvese teise ametiajaga ammugi arvestanud ja jäänud oma aega ootama. Praegu pole mõtet tõmmelda.
Viimases uusaastakõnes argumenteeris Ilves jõuliselt presidendi otsevalimiste vastu, kuivõrd need võivat viia valitsuse ja presidendi konfliktini. Justui oleks see kõige hirmsam asi, mis võiks juhtuda. Aga ega Ilves polegi ju õigupoolest valitsust, riigikogu või parteisid kritiseerinud. Ilvest toetav kokkulepe tõendab, et ta on olnud võimul olevatele poliitikutele mugav president. Seda enam, et on kinnitanud: Savisaar pääseb valitsusse ainult üle tema laiba.
Ja ehkki Eesti presidendi koht on vaesevõitu ja võimuta, nagu Ilves on USA saadikule kurtnud, paistab see nüüdseks ometi niipalju mugav ka Ilvesele endale, et teine ametiaeg Kadriorus veeta. Nimelt mugav, sest seekord pole ju nii võimsat emotsionaalset motivaatorit nagu eelmisel korral põlgus Arnold Rüütli ja tema „kolhoosiesimehe“ mentaliteedi vastu.
Niisiis, igasugune intriig puudub. Ajakirjandus võib ju taas üles soojendada aasta alguse debati, kas meil üldse on presidenti vaja, kui tal ei poliitilist ega moraalset võimu pole, aga see on juba olnud ja ega see vääramatus suunas liikuvat protsessi ei vääraks. Võib meelde tuletada presidentuuri algusaegade fopaad – kõnekomistused, nätsunärimise, küünarnukini taskus käed kuninganna juuresolekul –, aga eks taluvuslävi ole ka kõrgemaks muutunud. Laual istudes fotograafidele poseeriv president ei üllata kedagi.
Ärma rahaasjad on avalikkuse silma alt ära saadud. Kord aastas loetakse maksumaksja taskust sinna minevad summad kokku, aga nendega on kõik juba harjunud. Väidetud sidemeid CIA-ga pole siinmail lootustki avalikkuse ette tuua. Presidendi pressinõuniku väidetavaid KGB-sidemeid pole eitatud, aga needki jutud ei üllata juba ammu kedagi. THI tervisliku seisundi kohta ilmub aeg-ajalt nõutust väljendavaid lugusid, aga kuidas asjad päriselt on, ei tea keegi – kui tohtritega tegemist, jääb kantselei reeglina kidakeelseks.
Viimati pakkus Ilves ise küll teatava üllatusmomendi, kui suunas Kevadtormil osaledes suurtükitoru Toomas Sildami peale. Kui Mart Laar 1999. aastal Savisaare pilti tulistas, sündis üleriigiline skandaal ja Laar jäi peaministriametist ilma. Ilvese tembule ei järgnenud aga eriti midagi hoolimata sellest, et presidendi kantselei püüdis TV3 uudislõigu eetrisseandmist takistada. Kahe juhtumi ilmsele sarnasusele vaatamata jäi avalikkuse reaktsioon üllatavalt leigeks.
Masendav. Tintla. Šaakalid. Need on sõnad, millega president on Eesti ajakirjandust iseloomustanud. Ilmselt pole see ühe demokraatliku riigi presidendi puhul harilik, kuid Ilvese vaenulikkusega ajakirjanduse suhtes on avalikkus ära harjunud, muuseas ka ajakirjandus ise. Nn allikakaitseseaduse väljakuulutamine ise kunagi ajakirjanikuleiba söönud presidendi poolt kutsus esile küll nördimuslaine, mis mäletatavasti tipnes suurte päevalehtede valgete esikülgede ja pressivaenlase tiitli andmisega, ent asjade käiku see ei muutnud.
Pressivaenlase abielu meediasõltlase kalduvustega Eveliniga toidab laiade masside fantaasiad ja annab lõppematut ainet presidendi enda tegevust varjutava uudismaterjali tootmiseks. Laia publikut köidavad Evelini kaalukõikumised, võitlused transrasvade, suhkru ja poetomatitega märksa enam kui THI tegevus või kõned. Aeg-ajalt võtab Evelin küll solvuda, näiteks teatades pool tundi enne otse-eetrit oma meelemuutusest saates ülesastumise suhtes, aga ega siis üks kahtlaseks kätte läinud sõnumiga taarakampaania veel meediakirge kustuta.
Niisiis, Ilvese teise ametiajaga ollakse resigneerunult leppinud. Lõppude lõpuks on meil ju parlamentaarne riik ning pole nii suurt vahet, kes seal Kadriorus istub. Tsirkust seevastu jagub: Ilvese moraalse võimutuse ja kirgaste sõnumite puudumist kompenseerivad edukalt Evelini meelelahutajakalduvused.
