Vilja Kiisler: Pihli viha on hirmus
Ansip olevat nimelt kohe pärast umbusaldushääletust Reiljaniga läbi rääkima tormanud, võis Pihl kinnitada. Küll tahaks teada, mismoodi ta seda kinnitada võib! Kas siis Ansipil on pidevalt „saba“ taga? On siis endine kapo juht Pihl on asjad nõnda korraldanud, et salasilmad jälgivad Ansipit nii ööl kui ka päeval? Nagu oleks sellest veel vähe olnud, et peaminister Juuda kombel sõber Otsalti maha pidi salgama. Välistada ei saa, et Pihlil on Ansipi Tartu-sidemete kohta enamatki välja käia.
Nii et valitsusest on Ansip selle ohtliku mehe minema löönud– muide on Pihl ju nüüd „töötu“, sest riigikogusse tema tagasi minna ei saa –, aga see ei takista Pihli välja mõtlemast järgmist pommi valitsuse tarvis. Tõrjutu viha võib olla hirmus, eriti kui tal on mineviku ametikohtade tõttu informatsiooni, mille valdamist ihkaks ilmselt enamik poliitikuid. Luukered vastase kapis on oma tahte läbisurumiseks ikka ära kulunud.
Pihl on juba näidanud, et on valmis mineviku kogemused ja teadmised kõhklematult käiku laskma, kui ta enese või partei huvid seda nõuavad. Ansipil jääb üle ainult hambaid kiristada – aga ka kõigil teistel, kes Pihli meelest üle piiri lähevad. Mida see kõik aga tähendab sotsidele? Seda, et neil on Pihli näol olemas võimas jõu õlg – keegi ju ei tea, mida kõike Pihl teab, ja kõik kardavad.
Ent teiselt poolt tähendab see, et sotside liider pole jälle üleüldse erakonna nägu. Padar sobinuks imago poolest pigem rahvaliitlaste sekka või põllumeeste kogusse. Ilves polnud ju ka mingi sots, Pihl pole seda ammugi mitte. Vägisi jääb mulje, et Pihl juhib sotsiaaldemokraate pelgalt selle pärast, et see oli ainus partei, mille juhi koht parasjagu vabaks osutus. Poliitikutele on Pihl juba hirmu naha vahele ajanud, huvitav, kas valijad ka kardavad?
