Vilja Kiisler: Parteirahaga igaveseks jokk
2007 lootis Jõks veel isegi, et erakonnad võiksid ühiselt algatada erakondade rahastamise kontrolli tugevdamise eelnõu, aga see on temast küll tõesti naiivne: isegi pisemad erakonnad ei võtnud tuld. Ammugi siis suured, kelle hämarrahastamisel on pikaajalised traditsioonid. Ma ei pea silmas sugugi ainult Keskerakonda, vaid ka Reformierakonda, kelle vastavad kogemused ulatuvad tagasi R-hoolduse aegadesse.
Üks slovakk teatas ootamatult otsekoheselt, et muidugi tahab tema oma annetuse eest ka midagi vastu saada. Mitte nagu näiteks äsja parteisse astunud Mikk Saar, kes minetas keskerakonnastudes päevapealt oma senise väljendusviisi ja kuulutas: „Tallinna kultuuripealinna tiitel on tunnustuseks kogu Eestile, kuid märgatava panuse selle tiitli pälvimisse andis Keskerakonna juhitav Tallinna linnavalitsus.“ Just nii kõneleb üks naistelemmikust tantsu ja muusikalitäht, eks ole? Ärge ajage naerama.
Kui parteisse astumine tähendab seda, et erakond hakkab sinu eest rääkima, miks sa seda tegid ja mis sa üleüldse ilmaelust arvad, siis võiksid parteid ka oma rahastajaid paremini koolitada. Slovakk näiteks oleks pidanud seletama, et Eesti Keskerakonnale omase maailmavaate sai ta kaasa juba rinnapiimaga ning et ülekõige imponeeerib talle näiteks astmelise tulumaksu idee. Ning kuivõrd tema omal maal ühtegi nii tegusat parteid ei leidu, siis läkitaski tema oma papi Maarjamaale. Las Savisaar loob ja lehvitab.