1. Toomas Hendrik Ilves valitakse presidendiks riigikogus.

Ametisoleva presidendi on ametlikult oma presidendikandidaadiks kuulutanud Reformierakond, IRL ja sotsiaaldemokraadid. Riigikogus on kolmel Ilvest toetaval erakonnal kokku 75 liiget, valimiseks on vaja aga vähemalt kaks kolmandikku riigikogu liikmete häältest ehk vähemalt 68 poolthäält.

Ilvest toetavad parteid võivad endale seega lubada kuni seitset puuduvat või vastaskandidaadi poolt hääletavat riigikogu liiget — ning Ilves saab siiski riigikogus valitud. Tasub meeles pidada, et riigikogus on võimalik korralda kolm hääletusvooru, neist esimesel ja teisel on päev vahet — ehk erakondade funktsionäridel on küllalt aega, et võimalikke mässumeelseid “õigesti” hääletama kamandada.

Toomas Hendrik Ilves või tema abikaasa ei pruugi kõikidele riigikogu liikmetele isiklikult kõige sümpaatsemad olla, kuid “poliitpartide” üle avalikult irvitanud Indrek Tarand ei ole samuti eriline erakondlike poliitikute lemmik.

2. Indrek Tarand saab piisavalt poolthääli, et takistada Ilvese valimist otse riigikogu hääletusvoorudes.

Pole sugugi võimatu, et kolme Ilvest toetava erakonna ridadest leidub kaheksa vastuvoolu ujujat, kes kukutavad presidendi valimise riigikogus läbi ning sunnivad kokku kutsuma valimiskogu. Teisalt ei tohi unustada, et vastasleeri libisemist võib toimuda ka vastupidises suunas — kõik keskerakondlastest riigikogulased ei pruugi ka Tarandit toetada.

Võimalus, et Tarand saab aga ise riigikogus vähemalt 68 häält ning osutub valituks, on sisuliselt nullilähedane. Samuti ei ole tõenäoline, et teises hääletusvoorus, kus riigikogu liikmetel on võimalik esitada uusi kandidaate, Ilves või Tarand välja vahetataks. Reformierakonnal, IRL-il või sotsidel ei ole praegu tugevamat kandidaati võtta, Keskerakonnale on Tarand aga ainuke lootus Ilvese toetajatelt hääli välja meelitada.

3. Valimiskogu valib presidendiks Toomas Hendrik Ilvese.

Indrek Tarandi kaks aastat tagasi europarlamendi valimistel kogu Eestist kogutud 102 000 häält “inimese, mitte part(ei)” poolt ei tähenda, et valimiskogu automaatselt sama rada sammub. Toomas Hendrik Ilvesel on eelis istuva presidendina, kes on suutnud oma ametit skandaalideta pidada ning pole omavalitsusi millegi erilisega pahandanud.

Tarandi kuvandit peamiselt mitte-eestlastest omavalitsustegelaste hulgas rikub aga tema minevik endise Eesti valitsuse esindajana Narvas, Eesti Sõjamuuseumi direktorina ning Gruusia presidendi administratsiooni nõustajana. Maamehed mäletavad ka veel Tarandi “Kommarid ahju!” -aktsiooni, mis oli suunatud muu hulgas Arnold Rüütli (tõsi, ka Andrus Ansipi) pihta.

4. Valimiskogu valib presidendiks Indrek Tarandi.

Riigikogu liikmetest ning kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest koosnev valimiskogu on koht, kuhu Ilvese toetajad ei soovi siiski lasta presidendivalimistel jõuda. Valimiskogu kolme- ja poolesajast liikmest moodustab riigikogu koosseis alla kolmandiku, kindlalt Ilvese poolt hääletavad riigikogulased veel väiksema osa.

Kuigi suurtel omavalitsustel on valimiskogus rohkem kui üks esindaja, mängivad olulist rolli väikeste omavalitsuste kümned esindajad. Tuleb arvestada ka sellega, et omavalitsuste volikogud valiti 2009. aastal ja Keskerakond kogus nendel valimistel terves riigis rohkem hääli kui Reformierakond ja IRL kokku.

Omavalitsuste (eriti väikeste omavalitsuste) esindajad seisavad iga päev pea sõna otses mõttes oma valijatega silmitsi, nii et rahva meelsus mõjutab nende käitumist. Kuna valimiskogu liikmed on hääletamisel vabad, sõltub lõpptulemus paljuski sellest, kuidas n-ö “põllul” hinnatakse president Ilvese (ja Evelin Ilvese) tegevust viimasel viiel aastal. Lisaks on omavalitsustes hulk rahvaliitlasi, kes ei hääletaks niivõrd Tarandi poolt, kuivõrd Ilvese kui kolme parlamendierakonnaga semutseva kandidaadi vastu.

Kui Tarand suudetakse välja mängida “tervendava” alternatiivina ja tema toetuseks tõuseb samasugune jõuline liikumine nagu Ilvese toetuseks viis aastat tagasi, on vägagi võimalik, et Ilveseid arrogantseteks pidavate omavalitsustegelaste häältega tõuseb presidendiks hoopis Tarand. Eriti kui arvestada, et valimiskogus pole vaja kahte kolmandikku häältest, vaid piisab lihtsast enamusest.

5. Valimiskogus esitatakse Ilvese või Tarandi kõrvale uus kandidaat.

Ei ole usutav, et Reformierakond, IRL või sotsid Ilvesest taganeks.

Teisipäeva õhtul liikvele läinud spekulatsioone, et Edgar Savisaar kavatseb Tarandit kasutada riigikogu hääletamisvoorude “lõhkumiseks” ning seada valimiskogus hoopis ennast presidendikandidaadiks, võib pidada pigem Tarandi vastase maineõõnestustegevuse alguseks. Täiesti välistada seda ei saa, kuid Savisaare kuvandit arvestades on tema valituks osutumine isegi valimiskogus ebatõenäoline. Ning ta teab seda.

NB! Seaduse kohaselt algab presidendikandidaatide esitamine neljandal päeval kell 9.00 ja lõpeb teisel päeval kell 18.00 enne esimese hääletusvooru päeva. Kuna esimene hääletusvoor toimub riigikogus 29. augustil, siis kõigist eelmainitutest võivad saada ametlikud presidendikandidaadid kõige varem 25. augustil kell 9.