Viis põhjust, miks Mart Laar ründas Reformierakonda

Eile saatis IRLi kauaaegne esimees erakonnakaaslastele kirja, kus seisis, et poliitiline olukord Eestis on mage ja et IRLil on praegu võimalus ummikseis läbi raiuda, koalitsioonist lahkuda ning avada tee uue valitsuskoalitsiooni moodustamiseks. Jürgen Ligi sõnul on Laari alatu väljaütlemise taga teadmatus ja eemalolek. Delfi paneb omalt poolt kokku viis varianti, mis võisid ajendada Laari säärast kirja kirjutama.

1. Tegu oli Laari soologa

IRLi endine esimees asub peatselt Eesti Panga nõukogu juhtima ning on võimalik, et IRLi tagatuba on täidetud uute, Res Publica taustaga inimestega. See tähendab, et see kiri on Laari üks viimastest võimalustest suunata oma erakonna tegemisi. Teisalt võis tema sõnumit ajendada ka siiras mure Eesti poliitilise kultuuri pärast.

Sellele, et tegu on poliitilise testamendiga, viitavad Laari enda sõnad: „Riigikogu on mind valinud Eesti Panga nõukogu esimeheks. Ülehomme lahkun töölt Riigikogust ning asun oma uuele ametikohale. Olen Toompea lossis töötanud rohkem kui 20 aastat. Olen näinud siin nii paremaid kui halvemaid aegu, minemisi ja uuestitulemisi. Tahaksin teid kõiki tänada koosveedetud aja eest, mil on saadud ühist vankrit vedada.“

2. Käik hääbumise peatamiseks

IRL on koalitsiooni väiksem vend ning sestap läheb tähelepanu peaasjalikult Reformierakonnale.

Kui aga IRL meediakünnise ületab, siis enamasti seetõttu, et avalikkusel on hambus mõni majandus- ja kommunikatsiooniminister Partsu haldusalasse kuuluv probleem näiteks Estonian Airi riigiabi, Eesti Energia õlitehase või elektrihinna kujul. Lisaks ei maksa unustada, et praegu IRLile avalikkuse tähelepanu tõmmanud käik toimub vaid loetud kuud enne kohalikke valimisi.

Seda ideed toetab ka Laari otsekohesus: „Poliitiline olukord Eestis on ausalt öeldes mage. Uhkust selle üle ei ole põhjust tunda. On küll hea, et suvel, kui seebiooperid on oma tegevuse katkestanud, pakub Reformierakond kõigile soovijatele uut seebiooperit, mille lõppu pole paista. See võib ju naljakas tunduda, kuid on tegelikult kurb. Valitsuserakond pole suutnud muuta mitte ainult end naeruväärsemaks, vaid kahjuks on ebausaldusväärseks tehtud kogu Eesti poliitika.“

3. Laari-Ilvese telg hakkas tööle

Kuluaarides räägitakse, et just president Ilves oli see, kes toetas Mart Laarile Eesti Panga nõukogu esimehe koha andmist. Seega on võimalik, et nüüd ütleb Laari kiri välja asju, mida muidu peaks ütlema president.

Kuna Reformierakond viskleb viimase aasta jooksul juba kolmanda skandaali kütkeis, kannatab seetõttu erakondade ja laiemalt ka riigi usaldusväärsus. Seega ei saa välistada, et lisaks nelja erakonna esimehe Kadriorgu kutsumisele eelmisel reedel, üritab president ka muude vahenditega Reformierakonda meeleparandusele suunata. Viitab ju Laar otsesõnu sellele, et keegi, kes on väljaspool erakonda, on IRLi koalitsiooni kuulumise mõttekuse kahtluse alla pannud: „Nii pole ime, et meilt üha valjemalt küsitakse, mida kuradit te seal koalitsioonis teete ja miks te sinna kuulute. Tõepoolest, Isamaa ja Res Publica Liidul on praegu võimalus ummikseis läbi raiuda, koalitsioonist lahkuda ning avada tee uue valitsuskoalitsiooni moodustamiseks - kas me sinna siis ise kuulume või mitte. Omaette küsimus on kas ebastabiilsuse ja poliitilise kriisi õhutamine on ikka vastutustundlik tegevus.

4. IRLi suur plaan

Ei saa välistada, et tegemist on esimese sammuga IRLi plaanis panna kokku uus valitsus ning kõrvaldada skandaalidest räsitud Reformierakond. Selle variandi nõrk koht on eeldus, et sellisel juhul peaks isamaaliste aadetega erakond tegema koostööd venekeelse elanikkonna huvide kaitsmisele keskendunud Keskerakonnaga. Teisest küljest on Eesti poliitikas varemgi eriskummalisi kooslusi nähtud ja sellel viitab kirjas ka Laar ise: „2001. aastal polnud Reformierakonnal vaja isegi volikogu kokku kutsuda, selleks et olemasolev koalitsioon lõhkuda ja Keskerakonnaga Tallinnas koalitsiooni asuda.“

Teine probleem puudutab aga seda, et ka uues valitsuses ei pruugiks IRL olla suurim partner, sest Keskerakonnast lahkunud ja tänaseks demokraatide ühenduse moodustanud viis riigikogulast on lähenenud sotsidele, kes liitumise tulemusena oleksid IRList ühe riigikogulase võrra suurema kohtade arvuga.

Ka sellele hüpoteesile võib Laari kirjast toetust leida: „Sellest küsimusest, miks me aga valitsuskoalitsioonis oleme, ei saa paraku enam ei üle ega ümber. Nii võiks seda arutada kas volikogu, eestseisuse või mõne selleks eraldi kokku kutsutud nõupidamise tasemel.“ Samas jätab Laar endale ka taganemisruumi: „ (...) see kiri pole esitatud üleskutsena Isamaa ja Res Publica Liidule kohe valitsuskoalitsioonist välja astuda.“ Siinkohal ei tasu unustada, et Reformierakond on alati koalitsioonides olnud tugevam partner ning ise otsustanud, millisest koalitsioonipartnerist ja millal loobutakse.

Muide, eelmise aasta alguses ütles peaminister Andrus Ansip järgmist: „Olen selgelt väljendanud, et kui selle valitsuse töövõime või koostöötahe mingil põhjusel juba enne järgmise riigikogu valimist katkeb, siis lõpeb ka minu peaministriks olemise aeg. Järgmist valitsust mina enam ei moodusta – ei enne ega pärast uue riigikogu valimist. Väärilisi jätkajaid leidub, pole kahtlust.“

5. Kiri erakonnakaaslastele

Muidugi ei saa välistada ka seda, et Laari kiri on suunatud ainult erakonnale, püüdes innustada järele jäänud „kampsunite“ vastuseisu aina enam oma mõju laiendavatele „pintsakutele“.

Pikaaegse esimehe mure on mõistetav: erakonna sees on juhtivatel kohtadel Res Publica taustaga inimesed ning „kampsunid“ on pihustunud tagasihoidlikematele positsioonidele või hoopis erakonnast lahkunud. Lisaks on isamaalisuse asemel IRLi ideoloogiliseks teljeks saamas hoopis argisemad mured, mis seonduvad näiteks kodukuludega.