1. Eesti rahvale on alati meeldinud uued tulijad. Mäletame ju Res Publica äraostmatuid, keda valijad väga hästi vastu võtsid. Nüüd kasutab seda fenomeni oskuslikult ära Eerik-Niiles Kross, presenteerides end samuti uue, korruptsiooniga võitleva jõuna.

2. Valija ei usu, et Valdo Randpere võiks olla Edgar Savisaarele vääriline vastane. Võib eeldada, et kui Reformierakonna linnapeakandidaadiks oleks saanud Jürgen Ligi sugune raskekaallane, oleksid ka küsitlustulemused rohkem Reformierakonda soosinud.

3. Reformierakonna kampaania on küll uhke, kuid Randpere pirukast ja ilusast plakatist jääb väheks. Eerik-Niiles Krossi meeskond on palju vaeva näinud meediakünnise ületamisega korraldades kõikvõimalikke sündmusi ning pildis olemise mõju valijale on näha ka küsitlustulemustes. Randpere soolo tissiaktsiooniga on lisaks ürituse ülimale seksistlikkusele ka lihtsalt piinlik ning mõjub valijatele sama ligitõmbavalt kui viiekorruselise maja kõrgune penoplastihunnik.

4. Valija nuhtleb Reformierakonda täitmata lubaduste eest. Reformierakonda seostatakse ennekõike just jõukuse kasvu ja Eesti viie Euroopa rikkama riigi hulka viimisega. Selle unistuse realiseerumise asemel on meid tabanud kiire hinnatõus ning masu järel langenud ostjõud on siiani kaugel buumieelsest tasemest.

5. Silver Meikari vari. Reformierakonna rahastamisskandaalist on küll üle aasta möödas, kuid Keskerakonnas toimunud must rahastamine on andnud taas võimaluse vanade asjade meenutamiseks. Tõsi, ilmselt ei meenutata põhjalikult viise, kuidas Reformierakond oma tegemisi rahastas, kuid seda enam meenub see negatiivne emotsioon poliitika ja poliitikute suhtes, mis eelmisel aastal tipnes meeleavalduste ja Harta 12 liikumisega.